• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Kas president või hoopis kärnerist kits? Euroopa võiks aga silmaarsti juurde rutata

VES by VES
15. november 2019
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Kurvakstegevatest uudistest pole kahjuks alati pääsu. Oktoobrikuu viimastel päevadel laekus nimelt ohkamapanev teade vene autori ja poliitiku Vladimir Bukovski surmast Inglismaal. Nii hõrenesid meie read jälle ühe tubli inimese võrra. Antud juhul on tegemist lausa erakordselt tubli inimese lahkumisega. Seda pealegi veel vaid lühikest aega pärast seda, kui vabadusvõitleja Kalju Mätiku sõbrad Eestis ja võõrsil olid tasapisi harjumas mõttega, et me ei näe tulevikus Kaljut enam tegutsemas või siis igatahes mitte siinses maailmas.

Ilmselt on paljudel meist oma isiklikud lemmiktegelased. Mis minu hinnangusse puutub, siis Bukovski on teistest reeglina peakõrguselt üle olnud. Nii nagu võimas maaalune rõhk vormib söetükkidest teemanteid, nõnda kujundas NSV Liidu äärmustesse politiseeritud karistussüsteem Bukovskist (sest VB oli pikalt poliitvang 60ndatel ja 70ndatel aastatel) eeskuju inimestele kõikjal maailmas. Vladimir Bukovski ütles ise selle kohta, et kui oled kord juba vastu seina surutud, siis mis sul ikka üle jääb?   

Bukovski võis mõeldavasti vene “dissidentkonna” kõige põhimõttekindlam esindaja olla. Kui Andrei Sahharov koos Jelena Bonneriga olid meistrid inimõiguste eest seismise alal ja Aleksander Solženitsõnist kujunes samuti hiiglane vene dissidentide hulgas, koos oma puudustega, siis mina pean Bukovskit tipuks. Kõikidest nendest, kes üritasid rääkida tõtt erinevatele Vene kõrgetele tuusadele ja tsaaridele läbi mitmete võimuvahetuste, asus Vladimir Bukovski erilises liigas omaette. Managem silme ette siis kas buldogi, kes järjekindlalt järas või erudeeritud Cambridge’i haridusega “bulldooseri”, kuid Vladimir Konstantinovitš Bukovski matus toimub paraku ikka 19. novembril Highgate’i kalmistul Londonis.

 
Bukovski üks peamisi teemasid oli Lääne sageli lootusetuna tunduv ebaadekvaatsus, mis puutub Venemaa tundmisesse. Tsiteerin siinkohal küll hoopis tema kaasvõitlejat, pooleestlast-poolsoomlast Sofi Oksast (ehk Oksaneni), kes võttis 2. oktoobril Brüsselis vastu Euroopa Liidu kirjandusauhinna, ja kes lausus seal: “Venemaa tegevuse tuum – ekspansiivsus – jäi ära tundmata, sest läänes ei oldud harjutud nägema Venemaad imperialistlikku riigina. Postkoloniaalne kriitika ja sellega kooskõlas olev sõnavara pole Venemaast ja selle tegudest rääkimisel kinnistunud.”

Hiljuti läks Oksasest sammuvõrra kaugemale Rootsi ajakirjaniku Wolfgang Hanssoniga vestelnud sõltumatu vene militaarasjade analüütik Vadim Lukasevitš, kes ütles: “Venemaa on tegelikult sõjas Euroopaga, ainult et see on madala intensiivsusega sõda. Putin ei taha suurt sõda. Venemaa on seda sõda võitmas, kuna Euroopa pole võimeline ära tundma, et teda rünnatakse.” Kui Vene agendid asusid näiteks Sergei Skripali ja tema tütre elu kallale Inglismaal, siis “seda kogetakse üksikjuhtumina, ning polda suutelised selliseid eraldi asuvaid täppe omavahel ühendama.” St: eurooplased ei koge reeglina suurt pilti.

USA National Public Radio intervjueeris hiljuti Eesti endist presidenti Toomas Hendrik Ilvest. Vestluse käigus ütles Ilves, et küsimus sellest, kas Ameerika tarnib relvi Ukrainale, on ukrainlaste jaoks elu ja surma küsimus. Selle peale avaldas ameeriklasest raadioajakirjanik imestust: “Kas tõesti lausa elu ja surma küsimus”? Paistab, et Bukovski ei eksinud ja Oksanen ei eksi, kirjeldades Lääne nägemishäireid. Vadim Lukasevitš ütleb omakorda, et Euroopa kannatab skisofreenia all.

Kui Ukraina suhteliselt kogenematu president Volodõmõr Zelenski on olnud sunnitud viimasel ajal laveerima ida ja lääne vahel, ja teda survestavad Vladimir Putin, Emmanuel Macron, Frank-Meier Steinmeier ning Donald Trump samaaegselt tegema asju, mis pole tegelikult ukrainlaste huvides, siis ega pilt pole meil siin Eestis just kuigi palju roosilisem. Ka meist on saanud –- suuresti tänu president Kersti Kaljulaidile ja tema toetajaskonnale nö süvariigis – nüüd hiir, kellega kass (ehk Kreml) mängib.

Mis toimub meie presidendi peas? Kaljulaid ei kipu selgitusi andma, nii nagu Marko Mihkelson ja Andres Tarand ja teised viimase 25. aasta pingelõdvenduse eestlastest arhitektid pole kunagi soovinud õigustada seda, miks täpselt Eesti peaks lõplikult Venemaale loovutama need suured maatükid Eesti Vabariigi kirdes ja loodes, mis annekteeriti okupeeritud EV küljest Stalini poolt II MS lõppedes.

Teame lihtsalt seda, et president käis mõne aja eest omal initsiatiivil Moskvas suhteliselt kummalistes tingimustes Vladimir Putiniga kohtumas, kus ta Putinit tuleval aastal Eestisse vastuvisiidile kutsus. Viimastel päevadel on pinge aga lahvatanud eesti meedias välisminister Urmas Reinsalu ja presidendi vahel.

“Jaga ja valitse” on üks venelaste lemmikvõtetest, ja nüüd ei käi meie president ja meie välisminister sama jalga, mis puutub küsimusse sellest, kuidas Venemaaga suhelda. Selles on midagi valusat.

Kas presidendi käitumine on ideoloogiliselt põhjendatud? On tal mingi strateegia olemas? Meie president on piisavalt noor, et ta võiks tahta “punkte koguda”, nii nagu Emmanuel Macron tahaks kangesti ajalukku minna kui mainekas diplomaat. Või nagu Bill Clinton, kes üritas omal ajal rahu sobitada araablaste (palestiinlaste) ning Iisraeli vahel.

Kaljulaidi kuulsusejanu hind võib tema rahva jaoks õige kõrgeks osutuda. Tartu rahu ja Eesti küljest annekteeritud alade õiguslik staatus on viimastel päevadel uuesti kaalule seatud. Üks mu tuttav, kes jälgib vene meediat, kirjutas äsja: ”Mureks ja tõsiseks probleemiks on Kaljulaidi saadetud kutse Putinile ­– Venemaa uudisteportaalid praalivad must-valgel Eesti nurkasurumise teemadel”.

Ukraina asub lausa eluohtlikult, Eesti aga poliitiliselt riskantses tähenduses haamri ja alasi vahel. Antud juhul on see, kes häda Eestile kaela toonud on, meie endi president. Tähtsamatest poliitikutest seisab välisminister Urmas Reinsalu kas üksinda või vähestena vastu tuisupäisusele kõige kõrgemal tasandil, soovitades president Kaljulaiule Moskvasse tuleva aasta 9. mail mitte minna, mil Kreml tähistab jälle oma ajaloolist võitu natsliku Saksamaa üle.

Kui peaks juhtuma, et Kersti Kaljulaid pole võimeline kogema irooniat selles, kuidas autoritaarne Venemaa tähistab kunagist võitu praeguseks ammu juba totalitarismist loobunud Saksamaa üle, puudub tal nähtavasti muusikaline kuulmine. Sel juhul on ta küllaltki tüüpiline lääneurooplane, kes pole suuteline hoomama, et ta pole 9. mail diplomaatilist visiiti ette võtmas, vaid hoopis külaskäiku karukoopasse. Õigemini sellise karu koopasse, kes peab Eesti ja kogu Euroopa vastu pidevat madala intensiivsusega sõda.

 

Jüri Estam

 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

12. juuli 2025
15
SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
17
Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
27
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
19
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?