19. oktoobril avaldatud Läänemere riikide ühise energiasüsteemi võimekuse analüüsi kohaselt ootab piirkonda sõja, elektrijaamade kütustega varustatuse, reservuaaride mada-late veetasemete ja juhitavate elektrijaamade vana-nemise koosmõjul ener-geetikas ees viimaste aastate kõige keerulisem talv.
Kuigi teadaolevaid elektri tootmise võimsusi on talveks piisavalt, on varu enne-ole-matult väike ja riskid tootmisvõimsuste puudujäägiks suuremad, kirjutab Delfi Ärileht.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on riskid eeloleval talvel pal-jude tegurite koosmõjul oluliselt suurenenud: „Kuna tootmisvaru võrreldes re-giooni üksikute tundide tipu-tarbimisega on väike, võivad vähesed muutused gaasi kättesaadavuses, tuuma-, hüdro- ja tuuleenergia tootmises elektrisüsteemi tasa-kaalu regioonis oluliselt mõjutada.“ Kuigi regio-naalne elektribilanss on positiivne, jaotub elektri ülejääk riikide vahel ebaühtlaselt. „Väga oluline on koostöö riikide süsteemihaldurite vahel ja riikidevaheliste ülekandevõimsuste kättesaadavus. Samuti regiooni elektrijaamade hoolduste ja remontide üle riigi piiride koordineerimine. Üle riigipiiride koostöö on sellel talvel võti hoidmaks tarbijatel tuled põlemas ja kodud soojad,“ lisas Veskimägi.
Kasvanud riskide maandamiseks on tehtud olulisi täiendavaid tegevusi. Vaba-riigi Valitsus on kehtestanud Eesti Energiale kohustuse tagada teatud elektritootmise võimsuste olemasolu, Kiisa avariireservelektrijaamades-se on varutud täiendavalt kütust, Põhjamaade süstee-mihalduritega on sõlmitud täiendavate reservide vahe-tamise leping, Enefit Powe-riga sagedusreservide hankimise leping. On valmistutud erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist. Kui peaks juhtuma halvim mitmete tegurite üheaegsel koosmõjul, siis on Elektri-leviga kokkulepe 200 megavati ulatuses tarbimist alajaamade kaupa, mida vajadusel kahetunnise intervalliga roteeruvalt piiratakse.