Tänavu täitub Tallinna Lennujaamal 80 aastat “päris” lennujaamana – 20. septembril 1936 avati Ülemiste järve kaldal betoonkattega lennurada, mis muutis Tallinna õhuühenduse maailmaga aastaringseks.
Vilgas lennundustegevus oli Ülemiste järve voogudel ja kaldal käinud selleks ajaks juba paarkümmend aastat.
Tallinna Lennujaama kodulehel www.tallinn-airport.ee on väljas lennujaama ajalugu aastate kaupa, vaadata saab ka mitmeid ajaloolisi videoid.
1912. aastal tegi Vene õhusõitja Sergei Utotškin Raadi kasarmute vahel mitu õnnestunud õhulendu kahetiivalise lennukiga. Kaks kuud hiljem sooritas ta Tallinnas Kadriorus demonstratsioonlennu. Need olid esimesed mootorlennud Eesti pinnal.
Esimene postilend Tallinnast Soome 1920. aastal viis üle lahe lausa 160 kg posti.
Ka tagasi ei tuldud tühjade kätega – lennuk tõi Eestisse Soomes trükitud värsked margad. Lool oli siiski eriskummaline lõpp: maandumisel Lasnamäe lennuväljale lennuk purunes. Õnneks kõik sõitjad pääsesid vigastusteta ning taevast oli alla sadanud sularaha.
1929. aastal algasid ettevalmistused Ülemiste aerodroomi rajamiseks.
Riigikogu otsustas, et on aeg rajada Ülemistele kerkinud lennusadama kõrvale ka maismaalennuväli. Selleks peeti nõu ja otsustati sundvõõrandada enam kui 30 hektarit maad Ülemiste järve kaldal. Riik sundvõõrandas Tallinna linnalt 10 hektarit aktsiaseltsilt Dvigatel ja 22 hektarit Vagnerite pärijatelt, omanikele maksti maa eest kokku enam kui 10 miljonit senti.
Nn lennukuuride ehitamise eest pidid hoolitsema lennukiomanikud.
Kolmesuunalise betoonist lennuraja avamisega 1936. aastal sai lennuväljast Tallinna Lennujaam.
Maismaal avati 19. septembril kolmnurkne betoonkattega lennurada, mis võimaldas lennukitel maanduda iga tuulesuunaga ning igal aastaajal. See tagas Tallinna aastaringse lennuühenduse maailmaga ning see kuupäev on Tallinna Lennujaama ametlik sünnikuupäev.
Lennurada oli 300×300 meetrit. See ajalooline rada on nähtav ka tänapäeval, lennuraja Tartu mnt poolses otsas.
