Ma käisin hiljuti vaatamas “encore – Live HD recording“ ooperist “Cinderella”. See oli suurel kinoekraanil – ja kuna on omapärane tehnika, kuidas see filmitud on, siis on tunne nagu oleksid ise kohal kuskil ooperi saalis. Kõik on nii reaalne – tõesti kena ülekanne, mida näidatakse mitmes linnas üle Ameerika.
Kinosaal oli suuruselt keskmine, vist 70-80 istet – võiks arvata, et vähemalt pool nendest oleksid olnud võetud – aga alguses olin mina seal üksinda! Üksinda! Siis tuli veel 4 inimest juurde! Oli laupäev ja teised saalid seal kinokompleksis paistsid pea täis olema. Ja ooperit vaatamas 5 inimest! Mis maa see on? Mis kultuur?
Tuleb küsimus, mida tänapäeva noored teavad või tahavad teada kuulsatest klassikalise muusika teostest, mis on säilinud sadu aastaid, mida on hinnatud ja mängitud ülemaailmselt? Beethoven, Mozart, Wagner, Strauss, Verdi jm. Kas see kultuur on välja suremas? Ollakse täitsa võhikud.
Muidugi on klass inimesi, kes sellest lugu peavad – aga ma räägin tavalistest massinimestest, keskealistest/noortest üle Ameerika. Neile on muusika tähtis – nii nad ütlevad, aga mis muusika? Ajakohane rock või country või rap …. mis tuletab meelde Aafrika trummirütmis hüppamist. Kuuled trummi – aga puudub meloodia. Tundub, et oleme selle tänapäevase muusika aluseks võtnud. On suured kontserdid, kus karjutakse ja hüpatakse, mis tõmbavad sadu inimesi. Ameerika mõju on ka juba tunda Euroopa maades, aga seal toovad klassikalised kontserdid siiski inimesi välja. Hooajal on kontsertsaalid välja müüdud. Ja siin, Charlotte’i linnas, on ilus ooper ekraanil, kus mina olen ainus vaataja!
Pean ütlema, et mulle meeldivad ka paljud ajakohased laulud – eriti need, millel on sõnad ja meloodia. Mul ei ole selle muusika vastu eriti midagi, aga minu kriitika on selles, et klassikalist muusikat üldse noorte poolt ei hinnata ega taheta kuuldagi. Ja noorte päralt on tulevik!
Siin käivad ka rändteatritrupid, mis tõmbavad eriti vanemat generatsiooni. On grupp inimesi kes hindavad teatrietendusi, balletti, sümfooniaorkestri kontserte – aga ma räägin kultuuri puudusest massides.
Vast mõtleks et Charlotte on väike keskus, ei saa nii üldistada. Charlotte’is on peaaegu 1 miljon elanikku, see on kõige kiiremini kasvavam, 14. kõige rahvarohkem linn Ameerikas. “Metropolitan Charlotte’is“ on 3,4 million inimest (2024). Charlotte on küllaltki hea alus minu kriitikaks.
Ülle Ederma
