Kaitseministeerium andis 21. septembril Venemaa kaitseatašeele vastuse, et Eesti kaitseministeeriumil ole võimalik võtta vastu kutset sõita Moskvasse ka-hepoolsetele sõjalis-polii-tilistele konsultatsioonidele vahendas BNS kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnu.
Kaitseministeerium ei pea võimalikuks Venemaaga ka-hepoolse sõjalise koostöö tihendamist, kuna kehtib NATO 2014 otsus peatada praktiline tsiviil- ja sõjaline koostöö Venemaaga vastusena Krimmi annekteerimisele, märkis pressiesindaja. Selle otsuse tegemise põhjused ei ole ära langenud, vaid vastupidi, Venemaa osaleb jätkuvalt sõjategevuses Ida-Ukrainas.
Samas märgib kaitseministeerium, et on huvitatud julgeoleku ja vastastikkuse usalduse suurendamise alasest dialoogist Venemaaga olemasolevates rahvusvahelistes formaatides, eelkõige NATO-Vene Nõukogu ja OSCE raames.
Kaitseministeerium kinnitab, et peab vajalikuks pidada dialoogi Venemaaga, koordineerides seda teiste NATO ja EL-i riikidega.
Eesti kaitseministeeriumi hinnangul ei aita Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid kaasa NATO ja EL-i ühtsust tugevdamisele, vaid loovad Vladimir Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja. Lisaks on ettepanek suunatud rahvusvahelisse raamistikku kuuluvate küsimuste bilateraliseerimisele, mis ei ole Eestile kasulik.
Venemaa tegi suvel Eestile ettepaneku vahetada arvamusi sõjalispoliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumite vahelise koostöö parandamiseks, sealhulgas arutada Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra, sõjaliste õppuste ja militaarlendude, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmise ning transponderite kasutamise küsimustes.
27. juulil Eestile üle antud kirjas tegi Venemaa kaitseministeerium ettepaneku korraldada tänavu septembris Moskvas konsultatsioonid Venemaa ja Eesti kaitseministeeriumite kõrgema taseme esindajate vahel “seoses viimase Vene-NATO Nõukogu kohtumise tulemustega ning arvestades kõrgendatud huvi julgeoleku tagamise vastu Balti regioonis”.
Kirja kohaselt võiksid pooled “vahetada arvamusi jooksva sõjalispoliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks”. 8. augustil saadetud kirjaga täiendati esialgset ettepanekut.
Kaitseminister Hannes Hanso ütles 21. septembril riigikogu infotunnis, et Läänemere piirkonna julgeoleku teema arutamiseks on küllalt formaate ja kahepoolsete konsultatsioonide järele puudub vajadus.
«Me oleme Venemaa Föderatsiooni teavitanud, et me kahepoolsetele konsultatsioonidele Moskvasse ei sõida,» ütles Hanso. «Põhjus on väga lihtne, meil on terve rida formaate, kus me saame juba eksisteerivate formaatide raames neid teemasid Venemaaga arutada. Need on NATO-Vene nõukogu, mis on sellel aastal juba mitu korda koos käinud ja kus samamoodi Vene pool on selle teema tõstatanud, ning ka OSCE, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.»
Kaitseministri sõnul on ka terve rida kõikvõimalikke lepinguid, mida Venemaa pool julgeolekut puudutavates küsimustes ei täida.