2022. aasta riikliku F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mare Koit silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajaja ning arendajana.
“Mare Koit on esimene keeletehnoloogia professor Eestis ning ta on senini valdkonna üks mõjukamaid ku-jundajaid,” ütles haridusmi-nister Liina Kersna ja lisas, et tänu Mare Koidu selgele visioonile ning katkematule tööle nii teadlase kui ka õppejõuna on Eesti keeleteh-noloogia ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tase-mel.
Autor/allikas: Andres Tennus
Mare Koit on teadlasena pühendunud tehisintellekti arendamisse, tagades kõik vajaliku selleks, et me saaksime arvutitega suhelda loo-mulikus eesti keeles. Ta on juhendanud arvukalt keele-tehnoloogia alaseid väitekirju ja inspireerinud üliõpilasi, kes nüüd omakorda Eesti keeletehnoloogia valdkonda aktiivselt ja edukalt edasi viivad.
Mare Koit kinnitas, et viimase aja üks positiivsemaid arenguid tema valdkonnas on masintõlge, millega on Tartu Ülikoolis väga head tööd tehtud.
“On leitud, et meie masintõlge on kvaliteedilt isegi parem kui Google’i oma,” ütles ta ja kui inimesed omavahel suhtlevad, siis pole ka alati lihtne aru saada, millest kaasvestleja kõneleb, kui ta räägib segaselt. “Aga kui rääkida kõnetuvastusest, siis kui vestleja räägib ja hääldab selgesti, siis meie masintõlge, mida arenda-takse TalTechis, on niivõrd kvaliteetne, et suudab selli-sest kõnest aru saada.”
“Üks huvitav rakendus on see, et meil riigikogus stenografeeritakse parlamendi arutelusid ja juba alates 2020. aastast rakendatakse stenografeerimisel kõnetuvastust, nii et see arvutiprogramm tuvastab selle kõne ja inimene pärast kohendab ja toimetab seda arvuti gene-reeritud elektroonilist teks-ti,” selgitas ta ja mainis, et see võimaldab väga palju inimtööjõudu kokku hoida.
Mare Koit selgitas, et arvutilingvistika on hübriidala, mis on ühelt poolt seotud informaatika ja teiselt poolt keeleteadusega. “Eesmärk on panna arvutid keelt mõistma ja keeles suhtlema, jutt on siis loomulikust keelest,” ütles ta.
“Siis on veel väiksemaid rakendusi, näiteks kui me tekste loome arvuti abil, siis tihti on meil vaja õigekirja kontrolli, see on ka üks arvutilingvistika võimalik raken-dus, samuti grammatika-kontroll, näiteks kuhu panna komad, siis ka stiilikontroll,” mainis Koit ja lisas, et eesti keele jaoks on õigekirja kont-roll ammu juba Tartu Ülikooli teadlase kaasabil ammu olemas. “Tegeletakse ka grammatikakontrolliga, mis on üsna kaugele jõudnud.”
Koit ei pea end aga mitte arvutilingvistika eestvedajaks Eestis, pigem nimetab ta end meeskonnaliikmeks. “Viimasel ajal olen üsnagi tagasi tõmbunud, aga ereda-mad hetked viimasest ajast on masintõlke edu, selle kvaliteedi tõus, kus mina küll ei ole osaline olnud, vaid noored kolleegid praegu juba,” ütles ta ja tõdes, et minevikus on kõige rohkem rõõmu teinud õpetamine ja tudengid, kes on soovinud sellest valdkonnast teada saada. “Kui mul on õnnestunud neile see sõnum edasi anda, siis see on mind väga õnnelikuks teinud.”
Wiedemanni keeleauhind on talle väga suur tunnustus. “Ma olen väga tänulik, aga ma ei tea, kas ma olen seda väärt, ebalev tunne on sellega seoses, aga ma tänan väga neid, kes on otsustanud selle mulle anda,” ütles ta ja lisas, et tegemist on ikkagi mees-konnatööga ning ta on vaid üks osaline.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 23. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.
