Seto leelo, Kihnu kultuuriruumi ja laulupeotraditsiooni kõrval kuulub nüüd UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ka Võrumaa suitsusaunakombestik, otsustas vastav komitee Pariisis.
„Eesti kultuuri elujõulisus avaldub eriti ehedalt vaimses pärandis, mida antakse põlvest põlve edasi. Võrokeste suitsusauna kombestiku kandmine UNESCO esindusnimekirja toetab traditsiooni kestmist ning toob sellele rahvusvahelist tähelepanu,“ ütles kultuuriminister Urve Tiidus.
„UNESCO tunnustuse üle saavad rõõmu tunda kõik, kes on oma maakodus suitsusaunatraditsiooni tallel hoidnud – Võrumaast Saaremaani,“ lisas ta.
Suitsusaunad koos saunakombestikuga on osaks võrokeste põlisest elulaadist ja kultuuripärandist, mille hoidmine ning noortele edasiandmine on kogukonnale tähtis.
„Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui ka hing. Sauna kütmine, vihtade tegemine, saunas leilivõtmine ja terviseparandamine on meie taluperede tavapärase eluringi osaks,“ ütles Haanjamaal asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja.
Algatus suitsusauna kombestiku UNESCOsse viimiseks tuli võrokeste kogukonnalt 2009. aastal. UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad.
Eestist on senini esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, seto leelo ning koos Läti ja Leeduga ka laulu- ja tantsupeo traditsioon.
Lõunaeestlane
