• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Veel muljeid Eesti poliitikast

VES by VES
2. mai 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Eelmistes kommentaarides käsitletud poliitilise olukorra taustal on sugulust Venemaa arenguga. Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin vaatles hiljuti Marko Mihkelsoni viimase raamatu valguses tänapäeva Venemaa probleeme. Tema arvates hakkas juba 1991.–1993. aasta revolutsiooniliste sündmuste käigus kujunema uus Venemaa riiklik bürokraatia, mis peagi omandas varasemast tuttavad nomenklatuuri tunnusjooned. Endise nomenklatuuri esindajad, kes tulid võimule koos demokraatliku liikumise esindajatega, võtsid presidendi- ja valitsusstruktuurides taas kasutusele neile omased nomenklatuursed meetodid ja mehhanismid ning nii hakati valitsemisotsuseid jälle langetama kuluaarides (Postimees 20.03.)

Midagi sarnast on märgata ka Eestis. KGB hoolitses varakult oma tegelaste paigutamise eest kõikidesse parteidesse. Alguses avastati mõned, aga aastaid on olnud vaikus. Nad nurjavad kavalalt ettevõtmisi, toovad näiliselt põhjendatud vastuväiteid ja ettekäändeid. Miks ükski endine punategelane ei avalda ausaid memuaare? Kas kehtib veel vaikimisvanne?

Kapole käib see nähtavasti üle jõu või on lihtsalt vastumeelne. Nüüd on ka lõpetatud nende julgeolekuga seotud nimede avaldamine, kes end ei meldinud. Lugesin viimati ühte selleteemalist analüüsi (http://eestimeel/blogspot.com). Isiklikke tunnistusi vaenuliku julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemisest või sellisega koostöö tegemisest sai anda kuni märtsikuuni 1996. Selle järel on üldsus 15 aastat lootnud saamaks aimu, kes kaaskondseist oli KGB-s või seda organit abistas, ilma et ta oma koostööd kahetseks või soostuks Eesti riigi ees oma kollaboratsiooni tunnistama. Need pikkade vaheaegadega avaldatud nimekirjad sisaldavad ainult 647 nime, mis on vist ainult üks murdosa Eestis tegutsenud KGB koosseisust. Ennast meldinuid ei avalikustata, vaid vastupidi — nende minevikku kaitstakse ja varjatakse laiema üldsuse eest. Seetõttu ei saagi Eestis ametlikult, nt kohtus, tõestada või ümber lükata eelmainitute või ka teiste, ülestunnistuse tegemata jätnute, osalemist kaas- või koostöös KGB ja teiste asutustega. Olen varem toonud näiteks Juhan Tuldava. Piisas ainult tema väitest, et tal polnud tegemist KGB-ga. Ei mingit juurdlust, isegi mitte imestust selle üle, kuidas üks ”ärahüppaja” pärast N. Liitu kritiseerivaid kirjutusi Rootsis sai Siberi pileti asemel Tartu Ülikooli õppejõuks? N. Liidu Stockholmi saatkonnas töötas ENSV ajal paarkümmend eestlast, nende hulgas on tuntumad Vello Pohla ja Tiit Made, kes olid seal kaks perioodi. Viimane on koguni saanud kohtus õiguse Eesti Ekspressi vastu, kes juhtis tähelepanu tema võimalikule koostööle KGB-ga. Pärast Eesti taasvabanemist esinesid need tegelased ”vabadusmeelsetena” (Vaba Eesti Sõna 31.10.1991). Nii on nende seostamine KGB-ga puhas laim – nende ülesanne oli ainult aidata eksiteele viidud kaasmaalasi? Kapo väidetav tähelepanu keskendus noorematele: enamus avalikustatuid liitus KGB-ga 1976-1991. Ei seatud eesmärki avalikustada KGB ja teiste asutuste mittekoosseisulisi kaastöötajaid. Sel kombel käitub Kapo pigem nende kaitsjana. On küll alustatud uurimisi mõne tegelase kohta, aga see paistab vahel olevat rohkem nende panuse varjamiseks kui avalikustamiseks. Käsuandjatest minnakse viisakalt mööda, ei ”õnnestunud” isegi leida Idel Jakobsoni ja kui sellest mööda ei pääsenud, alustati kauakestvat uurimist, mille peatas objekti surm. On käivitatud kohtuasju peamiselt mõne käsutäitja vastu, aga neid on lihtne tervislikel põhjustel edasi lükata, kuni kohtualused kutsutakse igaviku kohtu ette.

Et seos julgeolekuga ei mängi mingit erilist rolli, seda tõendab näiteks, et Tallinna venekeelse propagandalehe Stolica (Pealinn) eelmine peatoimetaja Viktoria Jürmann (*1959) ja ühtlasi Tallinna kantselei PR-teenistuse töötaja oli aastail 1978-1991 kontrolör Eesti NSV KGB operatiiv-tehnilises osakonnas, st ta kontrollis võõrast era- ja ametlikku kirjavahetust (vt Kapo 18.11.1997 teadaanne nr 68 – 28.01.1998 Riigi Teataja Lisas).

Pärast taasiseseisvumist ütles president Lennart Meri: "Meie keskel on ikka inimesed, kes toodavad nõukogude korda. Iga päev." Mõne pealuusse ja hinge on nõukogude kord siiani tõepoolest nii sisse sööbinud, et kogu maailm paistab mustvalgena.

Kommentaarides olen sellega arvestanud. Arvasin pärast 1991. aastat, et normaliseerumine võtab umbes 20 aastat. Nähtavasti olin liiga optimistlik, aga nüüd on vana kaardivägi siiski minemas ”viimase võitluse” teele. Tuleb iga hinna eest kinnistada tulevastele põlvedele oma hea maine. Ajaloolasena tean, et need püüdlused on asjatud, järgmine põlvkond süveneb hoopis põhjalikumalt taas-iseseisvumise probleemidesse koos ebameeldivate paljastustega, mida praegu harrastatakse sõjaeelse Eesti Vabariigi suhtes.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
20

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?