• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Varakevadisi mõttemõlgutusi

VES by VES
4. aprill 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Kevadet vaadeldakse kui uuenduse sümbolit. Uuendused ei hooli siiski aastaaegadest. See kehtib isegi sõdade kohta, mida oleks praktilisem alustada varasuvel, lootusega kiirele võidule. Aga nagu ajalugu näitab, on tulemuseks vahel pigem aeglane kaotus. Elan juba 66 aastat Euroopa väikeriigis Taanis, kes selle aja jooksul on läbi teinud lääneriigi normaalse arengu. Liitus külma sõja algul 1949 kohe NATOga, astus 1973 tolleaegsesse Euroopa Ühendustesse, millest volituste laienemisega pärast Maastrichti lepingut 1993. aastal sai Euroopa  Liit. Eesti sai selle liikmeks 1. mail 2004.

Taanis oli algul üsna palju selle vastaseid. Motivatsioonis leidsid ühiskeelt muidu teravad vastased: parempoolsed rahvuslased ja vasakpoolsed sotsialistid. Neid lahutas siiski põhiline meelsus – Europarlamendi valimistel esinesid nad erinevate nimekirjadega. Aegamööda on nende argumendid aga kulunud ja poolehoid vähenenud. Nüüd esindab neid Euroopa Parlamendis ainult üks vasaksotsialist. Varem oli nende ankrumeheks endine teenekas kommunist, marksismi-leninismi lektor DDR-is Jens Peter Bonde, keda kaasati ka vastuagitatsioonis Eestis.

Taanlased on üldiselt rahul, hoiavad siiski silma peal, et Euroopa Liit ei ületaks antud volitusi ja sekkuks liiga palju. Sellised argumendid, mida veel kasutavad Euroliidu vastased Eestis, ei leia kõlapinda. Eestis on jälle võimalik tunnetada kauaaegse isolatsiooni tulemusi. Kui juba iseseisvus taastatud, olgu see absoluutne! Ent olgem ausad, kas absoluutset iseseisvust eksisteeribki?

Eestis on ka Euroliidu vastaste hulgas nii vasakpoolseid kui rahvuslasi. Viimase maailmasõja künnisel oli Eesti Vabariik täielikult sõltumatu, kuid üksik. Seetõttu oli Baltimaid kerge ükshaaval vägistada. Kas pole parem pool muna kui tühi koor? Ka teised liikmesriigid on samas olukorras. Kui Euroliit laguneks, ei ole välistatud halvad stsenaariumid. See loodi just selle vältimiseks. Olgu Euroliit küll vanamoodne ja hoopiski mitte rikas, kuid relatiivselt tuuletu sadamake maailma tormisel merel.

Maailmas, kus Eestil oli valida kas Venemaa või Euroliidu mõjusfääri kuulumise vahel, paistab viimase valik siiski parem. Kuid liikmeks olemine ei tähenda tingimusteta arulagedat ja selgrootut absoluutset ja mõtlemisvaba orjameelset kuulekust Euroliidu ametnike suvale. Selles liidus on peidetud ka piisav hulk võimalusi sellesama Euroliidu reeglite järgi oma riigi ja rahva huvide eest seismiseks. Kui vaid oleks tarkust ja tahet!

Euroliidu probleeme käsitleb huvitavalt ühes ligi kahe aasta vanuses arvamusartiklis kolumnist Ahto Lobjakas (Postimees 18.05.2009). Tema arvates tahab Euroliit Eestilt stabiilsust ja ennustatavust. Mõlemat on ta saanud ja saab ka ettenähtavas tulevikus tänu sellele, et Eesti on Ida-Euroopas kõige järjepidevam jätkukommunistlik riik. Eestit juhib 1980. aastate kommunistlikust B-nomenklatuurist eliit, mis on usurpeerinud mitmeparteisüsteemi. Peaminister oli EKP Tartu rajoonikomitee osakonnajuhataja. Eesti eurovolinik, ekspeaminister, juhatas ametiühinguid ja oli EKP häälekandja Rahva Hääl asepeatoimetaja. President, kes luges sama lehte välisajakirjanikuna, võlgneb B-nomenklatuurile oma ameti. Valitsuskriisi ohvriks langenud sotside liider juhtis 1980. aastatel Võru miilitsat. Rahvaliit, kuhu kuulub ainus iseseisvusaja suures poliitikas läbi löönud Nõukogude A-nomenklatuuri liige Arnold Rüütel, sulgeb ringi.Võib muidugi väita, et i-le paneb punkti opositsioon, mida juhib 1980. aastate kommunistliku kasvatustöö spetsialist. Tänapäeva Eesti toetub tuntud postkommunistlikule ühiskondlikule kokkuleppele – võim jõukuse vastu. Erinevalt Hiinast ei kammitse Eesti ekskommuniste ideoloogia taak. Erinevalt Venemaast on Eesti eliit toime tulnud riigi moderniseerimisega

   Ei saa võrrelda Eestit Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega. Neid riike pole okupeeritud  – või siis ainult mõned aastad maailmasõja ajal, aga mitte N.Liidu poolt. Teiseks pole neil nii suurt ja ühtset rahvusvähemust kui Eestis. Lääne-Euroopa riikidel on probleeme moslemitega, kuid need pole nii monoliitsed rahvusgrupid kui seda on venelased Eestis.

   Lääne juhtivate poliitikute, eriti USA presidendi hoiakut diktatuuride suhtes on mõned vaatlejad võrrelnud Ronald Reagani panusega. Aga kas Reagan ütles: ”Mister Gorbatšov! Meil on suurim respekt Teie kommunistlike ideaalide vastu, aga ma tahaksin paluda võimaldada ühte pikemat kohtumist dialoogiga, mille eesmärgiks oleks arutada Berliini müüri vundamendi struktuurset muutmist. Loomulikult selle kohaselt, kuidas see Teile sobib! Kui Teil pole huvi, on see ka okei”?  Nii räägitakse praegu Gorbatšovi järglastega.

Vello Helk

 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
20

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?