Nädala alguses kogunenud initsiatiivgrupp algatab Ida-Saaremaal ja Muhus kohalike elanike toetusallkirjade kogumise, et päästa Väikese väina ökosüsteemi.
Initsiatiivgrupi liikmed on seisukohal, et Väikese väina päästaks kinnikasvamisest vaid avade rajamine väinatammi, mis paneks vee liikuma, kirjutas Saarte Hääl.
1990. aastate algul nurjas väinatammi ümberehituse rahareform.
Pöide vallavanem Andres Hanso ütles 1. juulil ERR uudistesaatele, et Väikeses väinas toimuvad protsessid on juba ninaga tuntavad, sest väin roiskub ja haiseb. Vallavanem avaldas lootust, et nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, saab ammune idee väinatammi avad rajada lõpuks ka teoks.
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit ütles uudistes, et nende ametkond väinatammi avade rajamisele vastu ei ole. “Pigem oleme selle idee poolt,” märkis ta.
Samas ei toeta mereuuringud arvamust, et tammiavad lahendaksid Väikese väina probleemi. Vastavalt Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt tehtud uuringule (2009. a) puuduvad hetkel väina seisundi parandamiseks lahendused.
Tammiavade ehitamise prognoositav mõju mere ökoloogilisele seisundile on tühine, väidavad teadlased.
Vastavalt uuringutele taastuks Väikese väina veevahetus avade tegemisel 10–20% ulatuses. Kasusaajateks oleksid eeskätt kalurid ja mereturistid, kes vajavad praeguse kitsa ja madala Pitka kanali (Tillu nire) asemel korralikku mereteed. Vastasel juhul on vajalik teha 80-kilomeetrine ring.
Varasemad uuringud kinnitavad samu seisukohti.
Nagu Eesti Mereinstituudi poolt 1999. a teostatud uurimuse „Väikese väina tammi kavandatavate avade keskkonnamõju hindamine hüdrodünaamiliste mudelite abil“ aruandest nähtub, ulatub tollal kavandatud kahe tammiava mõju vaid väga piiratud veealale avade vahetus ümbruses.
VES / Saarte Hääl
