• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vabariigi aastapäeva puhul I

VES by VES
19. veebruar 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Eesti Vabariigi järjekordse aastapäeva eel on loomulik heita pilk tagasi ja vaadelda suhtumist sellesse Eesti Vabariiki, mis oli 1918. aasta 24. veebruari deklaratsiooni tulemuseks, aga okupeeriti ja annekteeriti N. Liidu poolt 1940. aastal. Kui N. Liidu lagunemine 1991. aastal võimaldas taasvabanemist, kusjuures deklareeriti järjepidevust, polnud see siiski enam sama riik. Suur osa endisest eliidist oli kas likvideeritud või pagulusse põgenenud. Oli üles kasvanud paar põlvkonda, kellele valitsev sundsüsteem oli vajutanud oma pitseri ja mõjutanud mõttelaadi.

Selle pärandist on raske lahti saada, isegi end rahvuslasteks arvavad kannavad osalt endas seda kaudselt edasi. Rääkimata võimu juurde jäänud mantlivahetajatest.
Pärast taasiseisvumist oli suur tuhin end iga hinna eest vahepealsest ajast ja arvamistest distantseerida. Tehti suuri pingutusi leidmaks endise Eesti viimaste riigijuhtide ja Eesti Vabariigi loojate Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri säilmeid. See õnnestus ainult Pätsi puhul, kelle säilmed toodi koju ja maeti pidulikult Tallinna Metsakalmistule. Samuti taastati tema mälestusmärk Tahkurannas. Algses eufoorias kirjutati väga positiivselt sõjaeelsest Eestist ja rõhutati järjepidevust.
Uue vabaduse argipäev tõi aga kaasa pettumist. Polnud lihtne jõuda järele teistele Euroopa riikidele, kes olid saanud vabaduses normaalselt areneda. Hakati otsima süüdlasi, ka meenutama vahepealse süsteemi positiivseid külgi, oli see ju enamikule taustaks.
Üha rohkem hakati kritiseerima vastupanuta alistumist 1939. ja 1940. aastal. Ei arvestatud piisavalt selle tausta – maailmas valitsevat olukorda, vaid patuoinasteks tehti tolleaegne juhtkond. Magnus Ilmjärv avaldas 1993 Pätsi ja Laidoneri ülekuulamisprotokollid, milles ta muuseas paneb Laidonerile pahaks. et ta ei rääkinud NKVD-le tõtt! Ei pane NKVD-le pahaks, et see juba enne Eesti liitmist vahistas ja küüditas mõlemad, tunnustab sellega kaudselt NKVD legitiimset õigust seda teha?! Alguses pani ta Pätsile pahaks Saksa, hiljem ka Vene orientatsiooni. Igal juhul on õnnestunud kleepida neile külge riigireeturite silt. Ei räägita enam nende panusest Eesti riigi loomisel. Selle mainijad saavad endale külge marurahvuslase sildi. Mõned (liba)eestlased on nende jaoks üle võtnud okupatsiooni ajal venelaste poolt eestlaste kohta kasutatud sõna ”fašist”.
Eesti Vabariigi juhtkonna üle mõisteti kohut N. Liidu kriminaalkoodeksi alusel, mille kohaselt oli nende süüks riigireetmine – Venemaast lahkulöömine. Tartu rahu vaadeldi nähtavasti kui Lenini taktikalist sammu. Mõnikord sunnib olukord mässulistele-separatistidele järele andma, aga ainult ajutiselt. Esimesel võimalusel tuleb taastada endine olukord. See ebaõnnestus 1924. aastal, õnnestus aga täielikumalt 16 aastat hiljem. Separatistide valitsusperioodi ajal kehtivad nende alal jätkuvalt  tõelise valitseja, seega N. Liidu seadused. Nagu ütles ka üks Venemaa poliitik: ei saa okupeerida seda, mis kuulub meile!
Seda tõlgendust pole eriti vaidlustatud. Kui Keskerakonna esimees Edgar Savisaar järjekindlalt ignoreerib Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist, annab ta kaudselt sellele kinnituse.  
Möödunud aasta novembri lõpul toimus Moskvas Eesti ja Venemaa ajaloolaste ühiskonverents „Venemaa ja Balti regioon 18.–20. sajandini: suhete probleemid muutuvas maailmas”. Sel üritusel esindasid Eestit üheksa ajaloolast ja juristi, nende seas Magnus Ilmjärv, Toomas Karjahärm, Aadu Must, Rein Müllerson, Rein Ruutsoo ja Karsten Brüggemann. Teemade hulgas oli professor Müllersoni ettekanne „1920. aasta Tartu rahuleping ja Eesti ühendamine NSV Liiduga 1940. aastal: kaasaegne vaade”. See ühiskonverents toimus Moskva fondi Merevaigusild toel, mille president on Lätist pärit Juri Sizov, kes 1976. aastal suunati tööle tollasesse infoagentuuri LATINFORM peadirektori asetäitjaks, kus tegeles välis-riikide vastu suunatud vastupropaganda liinis. Sizov tõusis aastal 1991 infoagentuuri TASS peadirektoriks ning on seniajani Venemaa mõjuvõimsamate infokanalite juhte. Tal ei ole ajalooteadusega vähimatki pistmist, küll aga propagandaga.
Delegatsoonil on tugev poliitiline kallak. Lähtekohaks on Tallinna ülikool ja selles on esindatud kolm aktiivset keskerakondlast (Must, Müllerson ja Ruutsoo) ning sama ülikooli Eesti ajaloo sakslasest professor Brüggemann, kellest on varem juttu olnud, kes näiteks iseloomustab Vabadussõda eestlastele vajaliku rahvusliku müüdina.
Tallinna ülikooli ajaloo instituudi direktor Magnus Ilmjärv ütles selle konverentsi puhul, et poliitikutele jääb alati soov minevikku oma eesmärkidel ära kasutada. "Ma ei usu, et meil siin selles mõttes mingeid väga suuri lootusi saaks olla. Aga mis puutub tänast ettevõtmist, siis eks me oleme alguse teinud ja võib-olla mingil ajahetkel õnnestub meil üksmeelele jõuda.” 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?