Ajakirja Estonian Art 2020. aasta kevadnumber uurib kunsti, arhitektuuri ja kunstiinstitutsioonide suhet arhiividega.
Numbris on vaatluse all nii kogumise, säilitamise kui digiteerimise küsimused.
Kevadnumbri jaoks on loonud kunstnik Maria Kapajeva visuaalessee “Dream Is Wonderful, Yet Unclear”, mis põhineb tema Kreenholmi manufaktuuriga seotud uurimisprojektil ja äsjailmunud samanimelisel kunstnikuraamatul.
Antropoloog Francisco Martínez analüüsib remondi ja säilitamise aspekti Bita Razavi loomingus ning Zane Zajančkauska intervjueerib kuraator Šelda Puķītet seoses kunstipraktikatega, mis sisaldavad kogumist ja arhiveerimist.
Arhiivide ja arhitektuuri teemal kirjutavad Triin Ojari, kes avab arhitekt Enno Raagi (1926–2006) rikkaliku nõukogudeaegset suvilaarhitektuuri kujutava fotokollektsiooni tagamaid, ja Sandra Mälk, kes selgitab arhitektuurijooniste kogumise spetsiifikat Maire Annuse (1941–2014) isikliku arhiivi näitel.
Vaatluse all on kunstiinstitutsioonide ja arhiivide vahelised suhted: Marika Agu kirjutab reportaaži Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) arhiividest, milles on erinevaid füüsilisi ja digitaalseid kihistusi alates 1990. aastate algusest.
Annika Räim räägib Kumu kunstimuuseumis selle aasta veebruaris avatud 90ndate püsiekspositsiooni näitel uue meedia installatsioonide säilitamise keerukusest.
Ning Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogu juhataja Ivar-Kristjan Hein toob välja kunstiteoste digiteerimisega seotud problemaatika.
Lisaks pakub kunstitöötaja Maarin Ektermann kümme lugemissoovitust oma viimase aja huvitavamatest lugemiskogemustest.
Ajakirja toimetaja on Annika Toots ning kujundaja Jaan Evart.
Ajakirja saab tellida Eesti Instituudi kodulehelt (link: https://estinst.ee/prints/estonian-art-1-2020/) või kirjutades meilile estinst@estinst.ee
