Ligi 40% Eesti inimestest peab e-valimisi ebausaldusväärseks ja leiab, et Riigikogu valimistel toimus e-valimiste osaline võltsimine, selgub uuringufirma Norstat hiljuti läbiviidud küsitlusest.
Küsimusele, kas teie arvates on Eestis e-valimised usaldusväärsed, vastas „jah“ 36,6% ning „pigem jah“ 17,6% inimestest. „Ei“ vastas 14% ja „pigem ei“ 24,3%. „Ei tea“ vastas 7,6% küsitletutest.
Küsimusele, kas usute, et 2023. aasta Riigikogu valimistel toimus e-valimiste osaline võltsimine, vastas „jah“ 22,1% ja „pigem jah“ 17,6%. „Ei“ vastas 35,6% ja „pigem ei“ 12,5%. „Ei tea“ vastanuid oli 12,2%.
Samuti küsiti inimestelt, mida tuleks teha, et lahendada e-valimistega seotud probleemid. 43,2% vastanutest leidis, et e-valimisi ei peaks katkestama, kuid tuleks parandada vead. 23,6% arvas, et e-valimised tuleks lõpetada. 18,9% leidis, et e-valimised tuleks katkestada kuni probleemid lahendatakse. 8% arvates ei tule teha mitte midagi. „Ei tea“ vastas 6,3%.
Uuringufirma Norstat viis ligi tuhande osalejaga küsitluse läbi 2023. aasta aprilli lõpus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni tellimusel.
EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul näitab uuring veenvalt, et e-valimiste vastu pole ühiskonnas piisaval määral usaldust. „Kui lausa 40% valijatest arvab, et e-valimised ei olnud ausad, on tegemist legitiimsusprobleemiga, mis võib laieneda kõigile valitavatele institutsioonidele,“ ütles Martin Helme.
„EKRE leiab jätkuvalt, et Eestis peaks e-valimised lõpetama vähemalt nii kauaks, kuni töötatakse välja usaldusväärne ja põhiseadusele vastav viis nende läbiviimiseks. Kõigile valijatele pakutakse Euroopa riikidest ainult Eestis internetihääletust. Euroopas usutakse, et veebihääletus ei taga salajasust ja see muudab võltsimise liiga lihtsaks. Peale selle ei ole Eesti e-valimistel tagatud meie põhiseaduses nõutud ühetaolisus, sest e-hääletuse viis erineb paberhääletamise viisist. Praegusel kujul tekitab e-valimine usaldamatust valimistulemuste vastu ja kahtlusi riigivõimu legitiimsuses.“
Riigikohtu esimees Villu Kõve: e-valimised ei saa põhineda vaid usul
Intervjuus Postimehele tunnistas Riigikohtu esimees Villu Kõve, et e-valimised ei ole täna reguleeritud seadusega, vaid ainult valimiskomisjoni otsustega ning valimisteenistuse juhenditega, mis on ebamäärase õigusliku staatusega ning palju allpool nõutavast seadusandlikust tasemest.
“Meil riigis kehtib olulisuse põhimõte. See tähendab, et kõik olulised küsimused tuleb lahendada seadusega. Valimised on väga oluline ja tundlik teema ning valimissüsteemi kesksed küsimused peaksid olema lahendatud seadusega, kuid täna see ei ole nii. E-valimiste kohta on küll sätteid, aga tegelikult on selle põhiline regulatsioon valimiskomisjoni otsustes ja veel enam valimisteenistuse juhendites, mis on ebamäärase õigusliku staatusega. Kuskil on seal seas õiguse moodi asju, kuskil ei ole. Kui võrrelda kõigi muude õigusvaldkondadega, siis valimiste tehniline korraldus on minu arvates liigselt delegeeritud seadusandja poolt allapoole. Sõlmküsimused peaksid olema läbinud parlamentaarse debati ja saama peale riigikogu aktsepti või olema kehtestatud vähemalt Vabariigi Valitsuse tasandil.
Praegu on tegu mingi ebamäärase valimiskomisjoni otsusega, mis ei ole ei õigusakt ega haldusakt ning pole aru saada, mis asi see üldse on. Selline ebamäärasus ei ole kellelegi kasulik. See on formaalne külg. Kui see teema avatakse, siis oleks õige vastata valimiskomisjoni ja valimisteenistuse poolt nendele etteheidetele, mida kaebajad on esitanud. Need on olnud ka väga konkreetsed tehnilised väited, mis jäeti enamuses läbi vaatamata, kuna kaebused ei olnud tähtaegsed. Vältimaks, et neid küsimusi võidakse esitada ka hiljem, tuleks neile vastata. Valimiskomisjonil ja –teenistusel tuleb neile esitatud väited argumenteeritult ümber lükata, mitte jätta neile vastamata. Minu arvates ei ole nende kommunikatsioon
seni olnud õnnestunud ega avalikkuse silmis piisavalt arusaadavalt kahtlusi kõrvaldanud.
E-valimised ei saa põhineda vaid usul. Kokkuvõttes tuleks olulised valimisi puudutavad reeglid tuua üle seadusse ja lisaks vastata ausalt ja selgelt ka valimiskorda puudutavatele etteheidetele,“ ütles Riigikohtu esimees Villu Kõve 13. juuni 2023 Postimehe intervjuus.
VES/meedia
