Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

Rea aastate jooksul alates 2014. aastast oleme olnud tunnistajaks Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukraina vastu. Venemaa režiimi sellist jultumust on soodustanud varasem ka-ristamatus nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase Venemaa korduvate agressiooniaktide puhul.

Selle üleskutse eesmärk on juhtida Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmes-riikide tähelepanu asjaolule, et NSV Liidu poolt varem toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid ja temale mittekuuluvate territooriumide annekteerimisi ei oleks tohtinud pärast Teist maailmasõda jätta karistamata. Sellised kuriteod ei aegu.

Kahekümnendal sajandil elas meie maailm üle kaks suurt sõda. Pärast Esimest maailmasõda asutasid riigid Rahvasteliidu. Loodeti, et see teeb lõpu sõjalise jõu kasutamisele riikidevaheliste poliitiliste erimeelsuste lahendamisel.

Augustis 1939 sõlmisid Natsi-Saksamaa ja Nõu-kogude Liit mittekallaletun-gilepingu koos salaprotokollidega. Protokollid määrasid kindlaks Nõukogude Liidu ja Saksamaa nn "mõjusfäärid" ja õigusvastased territoriaal-sed muutused Kesk- ja Ida-Euroopas. Nendel tingimustel lepiti kokku teineteise vastu sõjategevust mitte alustada.

NSV Liit – tollane Rahvas-teliidu liikmesriik – alustas samal 1939. a. rünnakut Soo-me vastu. Selle agressiooni eest visati ta Rahvasteliidust välja.

Järgmisena liideti 1940. aastal Stalini režiimi poolt NSV Liiduga Balti riigid. Need riigid kadusid pooleks sajandiks Euroopa kaardilt. Mõni kuu hiljem, 1941. a. tungis Saksamaa Nõukogude Liidule kallale.

Kui Teine maailmasõda 1945 lõppes, mõistis Nürn-bergi protsessina tuntud rah-vusvaheline sõjatribunal Saksa juhtkonna sõjakurjategijatena süüdi. Süüdistusi sõjakuritegudes esitati selles sõjatribunalis ka NSV Liidu vastu. Stalini režiimi süüdistati 1940. aastal massimõrva korda saatmises Poola ohvitserkonna vastu (tuntud kui Katõni tragöödia). Nõukogu-de võimu poolt esitatud vale-tõendite alusel lükkas tribunal süüdistuse tagasi. Nii samuti valetõendite abil õnnestus nõukogude osa-poolel vabastada end 1944. a. märtsis toime pandud Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu lauspommitamise süü-distusest.

Ent aeg ei seisa paigal! Kui USA president Ronald Rea-gan nimetas 1983. a. Nõukogude Liitu "kurjuse impeeriumiks", siis pälvis see vabas maailmas laialdast mõistmist ja heakskiitu. Ida-Euroopas algas Nõukogude Liidu rõhumisrežiimi vasta-ne vabadusliikumine.

Need arengud jõudsid oma kulminatsioonini, kui langes Berliini müür ja kui Nõu-kogude Rahvasaadikute Kongress Moskvas 24. detsembril 1989 otsustas kuulutada Hitleri-Stalini pakti salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks.

1991. a. lagunes kurjuse impeerium Nõukogude Liit.

1945. aastal asutati Rahvasteliidu asemele ÜRO. Selle organisatsiooni toimi-mist on aga seganud asjaolu, et Vene Föderatsioon (Nõu-kogude Liidu õigusjärglane) on ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaline liige. Alates 2008. aastast on Ve-nemaa korduvalt algatanud sõjalist tegevust naaber-riikide vastu, vetostades ÜRO Julgeolekunõukogus tema vastu algatatud sanktsioone.

24. veebruaril 2022 alustas Vene Föderatsioon täie-mahulist sõda, et Ukraina riik tervikuna vallutada. ÜRO-l ei õnnestunud mõjutada Venemaad sõda peatama, Ukraina okupeeritud aladest loobuma, maksma reparatsioone ega karistama Vene sõjakurjategijaid.

Tuleb tegutseda selle ni-mel, et Venemaa agressiivne käitumine ei ohustaks enam kunagi rahumeelseid naaberriike.

Nõukogude Liidu järglase Vene Föderatsiooni agres-siivsus ja rahvusvaheliste kohustuste eiramine võib viia inimkonna kolmandasse maailmasõtta.

ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on kohustatud tagama rahu maailmas. On ilmne, et va-hendid, millega püüdis ÜRO tagada rahu teise maailmasõja järgsel perioodil, on osutunud nüüd, Venemaa sõja puhul Ukrainas, ebapiisa-vaks.

Rahu tagamiseks tuleb maailma avalikkusel saavutada seda, et:

nii nagu 1945. aastal demilitariseeriti Saksamaa, tuleb demilitariseerida Vene Föderatsioon;

luuakse uus rahvusvaheline sõjatribunal (nn Nürn-berg II) ja tuuakse selle koh-tu ette Venemaa terroristliku režiimi juhid koos kõigi sõjakuritegude, aga ka inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidikuritegude toime-panijatega;

uus rahvusvaheline sõjatribunal sätestab mehhanismid, mis määratlevad Vene Föderatsioon poolt Ukraina Vabariigile makstavad repa-ratsioonid;

uus rahvusvaheline sõjatribunal näeb ette niisugused rahvusvahelised asutised, mis on volitatud tagama Vene Föderatsiooni rahvaste rahumeelse kooseksisteeri-mise ja heanaaberlikud suh-ted teiste riikidega;

uus sõjatribunal, võttes arvesse ka NSV Liidu poolt 1946. a. Nürnbergis esitatud valetõendeid seoses Stalini režiimi aegumatute kuritegu-dega (agressiooni-, sõja-, inimsusevastased ja genot-siidikuriteod) langetab uue õiglase otsuse.

Pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõda Ukraina vastu, on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, NATO, Euroopa Liidu parlament ja Eesti Riigikogu kuulutanud Venemaa režiimi terroriorganisatsiooniks. Pärast neid deklaratsioone on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel õigus algatada vajalikke samme uue sõjatribunali kokkukutsumiseks. Nimetatud "Nürn-berg II" eesmärk on tuua kohtu ette totalitaarse NSV Liidu ja tema õigusjärglase Vene Föderatsiooni aegumatud kuriteod alates 1917. aastast.