Laupäeval, 27. novembril toimus teist korda välisministeeriumi korraldatud üleilmse eestluse virtuaalfoorum. USA eestluse tutvustuseks sai sõna Karl Herbert Grabbi Chicagost.
Foorumil arutleti, kuidas elavad Eesti väliskogukonnad, tutvustati suure diasporaauuringu esialgseid tulemusi ning mõtestati üleilmset eestlust laiemalt.
„Mul on väga hea meel, et jätkame traditsiooni korraldada regulaarselt virtuaalfoorumeid eestlastele üle maailma, kus saame ühiselt ja vahetult arutada väliskogukondade käekäiku, nende ideid ja ettepanekuid.
Meie rahvuskaaslastel mujal maailmas on suurepärased võimalused oma suhtlusvõrgustiku kaudu jutustada lugu Eestist kui demokraatlikust ja edumeelsest maast.
Ja teiselt poolt võiks enda seostamine Eestiga ning eesti identiteedi hoidmine olla miski, mis annab nende ettevõtmistele lisaväärtust ja laiemat tähendust,“ ütles välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus.
Teist korda toimunud virtuaalfoorumil tervitas eestlasi üle ilma president Alar Karis (vt tervitus allpool), arutelude vahel toimusid otselülitused Eesti kogukondadesse USAs, Rootsis ja Tšehhis.
Ameerika Ühendriike esindas otselülitusega Chicagost Karl Herbert Grabbi, kes on ERKÜ esinduskogu liige, Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku asutajaliige ja Chicago Eesti Kooli president.
Karl Herbert Grabbi rääkis vajalikust missioonitundest ja kuidas seda ellu viia, kui eelduseks on see, et oleme kõik eestlased, et suhtume ettevõtmistesse avatud mõtlemisega ning oleme nõus, et tulevikku loovad noored, keda tuleb igal viisil julgustada.
Grabbi kinnitas, et ka tänapäeval on noortel vaja missioonitunnet, vaid võitlused ja väljakutsed on muutunud.
Grabbi tutvustas Chicago eesti kogukonda, kus “eesti kultuur õitseb”! Chicagos on toimiv Eesti Maja rohkete ürituste ja ettevõtmistega, Eesti Kultuuri Selts ja umbes 35 õpilasega Eesti Kool.
Karl Grabbi andis ka ülevaate enda käivitatud ERKÜ Eesti noorte virtuaalsest mentorprogrammist – Estonian Mentorship Network, mis ühendab noori mentoritega valitud valdkonnas ja aitab läbi professionaalsete ja akadeemiliste kontaktide loomise kasvatada noortes enesekindlust, ettevõtlikkust ja pädevust.
Kristjan Kaldur tutvustas Balti Uuringute Instituudi käimasolevat suurt Eesti diasporaa uuringut, tehes sellest esimesi kokkuvõtteid.
Koos Rakendusliku Antropoloogia Keskusega läbiviidavale uuringule on vastanud juba umbes 3000-4000 välismaal elavat eestlast, vastata saab veel ning tehakse ka intervjuusid.
Kohe esimesel slaidil “10 peamist Eestist lahkumise põhjust” annab suuna kätte, et tegelikult uuritakse siiski Eestist viimasel ajal äraläinuid, mitte niivõrd vanu pagulaskogukondi, sest vastust “Olen sündinud välismaal” tabelist ei paista.
Kalduri sõnul küsiti rohkem küsimusi, kui tabelist näha, seega võimalik, et väljassündinud vastajate osakaal oli lihtsalt väike.
Huvitav on, et ülekaalukalt juhib tabelit “Teenused ja tegevused, millest tuntakse puudust” Eesti toiduga seotud teenused!
See on ka suunanäit meie ajalehele, kus me just hiljaaegu oleme suurendanud (ja lisame veel) toiduga seotud rubriike.
Väga oluliseks pidasid küsijad laste eesti keele oskust ja seda 44% lausa vilunud keeleoskaja tasemel. 10% vastajatele polnud oluline, et nende lapsed oskaksid eesti keelt.
Eesti riigi poolt pakutavatest teenustest ei olnud suur osa vastajatest teadlikud – üleilmakoolist polnud kuulnud 80%, võimalikest stipendiumitest 75% ja eesti keele õpetamise toetustest 71% vastajatest ning siin on taas komistuskiviks olnud riigipoolne puudulik kommunikatsioon nende võimaluste teavitamiseks.
Infopuudus on ka suurimaks põhjuseks (38%), miks nende endi sõnul eestlased oma elukohamaal mõne kohaliku eesti organisatsiooniga liitunud ei ole.
Huvitava küsimusena tõi Kristjan Kaldur välja Eestiga seotud pühade tähistamise, kus vabariigi aastapäeva (61%) ja jaanipäeva (55%) järel vastas 48%, et nad tähistavad jõule eesti moodi.
Küsijatele tuli see suur vastajate protsent jõulude tähistamisel eesti moodi täieliku üllatusena, nähtavasti ei olnud nad kursis, et angloameerika maad tähistavad jõule 25. detsembril, eestlased aga valdavalt traditsiooniliselt peavad jõuluõhtut, 24. detsembrit kõige olulisemaks.
Umbes kolmandik vastajatest (36%) avaldas soovi ka Eestisse elama või siis tagasi tulla, neist 14% plaanib kolida lähema viie aasta jooksul.
ÜEKN abiesimees Iivi Zajedova andis ülevaate 1944. suurpõgenemise mälestussündmustest ja kuidas on arenenud selle tähtpäeva tähistamine Eestis.
Puudu on oluline verstapost ehk riigipoolne suurpõgenemise mälestuspäeva ametlikuks Eesti tähtpäevaks kuulutamine.
Toimus veel mitu huvitavat vestlusringi üleilmse eestluse teemadel, neid kõiki saab järele vaadata.
Üleilmsete eestlaste virtuaalfoorumi järelvaatamine: https://tinyurl.com/78xff2bd
Kärt Ulman
Kasutatud välisministeeriumi pressimaterjale
