Ukraina päästetöötajad otsivad endiselt rusude vahelt surnukehi. Foto: Postimees/Scanpix
Ukraina idaosas Hrabovo asula lähedal 17. juuli õhtul aset leidnud lennukatastroofis said surma kõik Malaisia reisilennuki pardal viibinud 298 inimest.
Kiiev ja separatistid süüdistavad teineteist lennuki allatulistamises.
Amsterdamist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi Boeing 777-200ER pardal oli täpsustatud andmetel 298 inimest, neist vähemalt 173 olid Hollandi kodanikud. Ohvrite seas on ka Austraalia, Malaisia, Indoneesia, Ühendkuningriigi, Saksa, Belgia, Filipiinide ja Kanada kodanikke. Kõiki ohvreid pole praeguseks tuvastatud, kuid Eesti kodanikke teadaolevalt lennukis ei viibinud.
Ukraina siseministeeriumi sõnul tulistasid lennuki maa-õhk Buk-tüüpi raketiga alla separatistid. Viimased on oma süüd eitanud, väites, et neil puuduvad sellised õhutõrjesüsteemid ning lennuki tulistasid alla Ukraina relvajõud.
Sõltumatu kinnitus, miks lennuk alla kukkus, praegu puudub. USA luure andmetel võisid lennuki kogemata alla tulistada Ida-Ukraina separatistid, kellel oli Venemaalt saadud BUK-õhutõrjesüsteem.
Esmalt jõudsid sündmuspaigale piirkonda kontrollivad separatistid, kes leidsid ka lennuki pardasalvestid.
Separatistliku nn Donetski Vabariigi liider Andri Purgin teatas algselt, et mustad kastid saadetakse uurimiseks ilmselt Moskvasse. Ida-Ukraina katastroofipaika kontrollivad venemeelsed mässulised andsid siiski ägedale rahvusvahelisele survele alludes lennufirma Malaysia Airlines Boeing 777 pardasalvestid üle Malaisia võimudele.
«Mustad kastid on Malaisia ametnike käes ning tunduvad olevat heas seisukorras,» ütles Malaisia peaminister Najib Razak. «Need jäävad kindlalt Malaisia hoole alla kuni rahvusvahelise uurimismeeskonna moodustamiseni. Siis anname mustad kastid rahvusvahelisele uurimisrühmale üle.»
Ukraina president Petro Porošenko nimetas toimunut terroriaktiks ning teatas uurimiskomisjoni loomisest, kuhu kutsuti ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni eksperdid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Ukraina kriisi vahendava kontaktgrupi teatel lubasid separatistid tagada uurijate turvalisuse.
Esmalt avaldas teate lennuki allatulistamisest Vene uudisteagentuur Interfax. Neljapäeva, 17. juuli õhtul kell 18:14 Moskva aja järgi (17:14 Eesti aja järgi) avaldas Interfax Ukraina allikatele viidates teate, mille kohaselt kukkus Malaisia reisilennuk alla Ukraina idaosas Donetski oblastis Šahtarski piirkonnas. Minut hiljem avaldatud teates märgiti samuti Ukraina allikatele viidates, et lennuk kadus radariekraanidelt.
Vene president Vladimir Putin lubas teha kõik, mis tema võimuses, et mõjutada Ukraina venemeelseid separatiste abistama lennukatastroofi uurijaid.
«Venemaa teeb kõik, mis tema võimuses, et toetada täielikku, põhjalikku, süvitsi minevat ja läbipaistvat uurimist,» sõnas Putin Vene julgeolekunõukogu kogunemisel 22. juulil.
23. juuli teatas sündmuskohal viibiv AFP korrespondent, et kaks lennukit eelmise nädala lennukatastroofi ohvrite surnukehadega jõudsid Hollandisse.
Hollandi sõjaväe transpordilennuk C-130 ja Austraalia relvajõudude C-7 tõid 40 ohvri säilmed Hollandi lõunaosas asuvasse Eindhoveni lennuväebaasi. Lennukitel olid vastas Hollandi kuningas Willem Alexander, peaminister Mark Rutte ja hukkunute omaksed.
Hollandi peaminister Mark Rutte kinnitas 22. juulil, et katastroofi uurimist hakkab juhtima Holland.
Malaisyan Airlinesi jaoks oli veidi enam kui nelja kuu jooksul tegu juba teise nende reisilennukiga, mis alla kukkus. 8. märtsil jäi teel Kuala Lumpurist Pekingisse kadunuks sama tüüpi lennuk, mis kukkus alla Ukrainas. Arvatakse, et lennuk kukkus alla keset ookeani Austraaliast läänes, kuid otsingute käigus pole suudetud lennukit tänaseni leida.
Euroopa Liidu välisministrid leppisid 23. juulil Brüsselis kokku piirangute laiendamises Venemaa suhtes, uued piiravad meetmed käsitlevad kaitsevaldkonda, seal hulgas relvamüügipiiranguid, ligipääsu kapitaliturgudele, kahese kasutusega kaupu ja tundlikke tehnoloogiad, seal hulgas energiasektoris.
ELi välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Venemaa peab asuma tegelikkuses panustama Ida-Ukraina konflikti peatamisse, asudes ühtlasi täitma varasemalt kokkulepitut. «Venemaa peab lõpetama niinimetatud separatistide varustamise relvadega ja lennukatastroofi asitõendite rikkumise ning tagama Ida-Ukrainas viibivatele uurijatele täieliku ja takistamatu juurdepääsu katastroofipaigale,» seisab ühisavalduses.
Euroopa Liidu välisministrite nõukogu kinnitas Euroopa Liidu Ukraina tsiviilmissiooni töö alustamise, aitamaks kaasa Ukraina õigusriigi ülesehitamisele. Välisminister Urmas Paeti sõnul hakkab tsiviilmissioon koosnema ennekõike õigusriigi ja sisejulgeoleku ekspertidest, et aidata viia läbi õigusriigi reforme Ukrainas.
Postimees/VES