ÜEKN täiskogu liikmed Gilda Karu, Külli Sulg, Marju Rink-Abel ja Tiina Kõiv koos president Arnold Rüütliga. Fotod: Kärt Ulman
Esimese koosolekupäeva 20. septembril lõpetas 1944. aasta suurpõgenemise mälestussündmus okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu, kus oma põgenemislugusid jagasid Maie Barrow Austraaliast ja Ülle Ederma USAst, lisaks osales vestluses ajakirjanik Enn Hallik, kes koos Tiit Läänega on põgenemislugusid kogunud üle maailma. Vestlust juhtis kirjanik Imbi Paju.
Õhtu teises pooles esitleti ÜEKN värsket ajaloo- ja tegevusraamatut “Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu.” (Mõned eksemplarid raamatut on müügil ka Ameerikas, küsida tuleb Ülle Ederma käest – [email protected]).
21. septembri varahommikul ootas meid tellitud buss, et viia täiskogulised Kumna mõisa Harjumaal, kus jätkus ÜEKN täiskogu koosolek. Kumna mõisahärra Raivo Kalve võttis meid vastu, tutvustas imelist mõisahoonet ning andis lühikese ülevaate oma mõisa ajaloost. Muuhulgas on mõisa ruumides üleval suurepärane kollektsioon ajaloolistest Eestit käsitlevatest gravüüridest, kui satute Kumna mõisa, uurige neid kindlasti. Kumna mõisa tasuta kasutamise eest siinkohal suur tänu Keila linnavalitsusele eesotsas Keila linnapea Enno Felsiga, Raivo Kalvele ning Tõnu Karule selle organiseerimise eest.
Täiskogu teise päeva koosolek algas ÜEKN esimehe Aavo Reinfeldti aruandega eelmisel õhtul Haapsalus toimunud suurpõgenemise mälestussündmusest Haapsalu Toomkirikus, kus Aavo esindas ÜEKN, tänu kelle initsiatiivile need mälestussündmused üle Eesti aset leidsid. Täiskogu avaldas projekti juhile Iivi Zajedovale tänu suurpõgenemise sündmuste korralduse ja koordineerimise eest. Iivi ise tuletas täiskogule meelde, et uuele riigikogule ja valitsusele tuleb uuesti saata ÜEKN märgukiri, kus ÜEKN teeb ettepaneku kuulutada 19. september ametlikuks suurpõgenemise mälestuspäevaks.
Keskpäeval osalesid täiskogu esindajad 1944. aasta Keila lahingu mälestussündmusel Kumna teeristi püstitatud mälestuskivi juures ning austasid Keila lahingus langenute mälestust tänupärjaga. Tänu nende noorte meeste vaprusele Kumna teeristis venelasi kinni hoida, jõudsid sajad inimesed veel Haapsalu sadamast läände põgeneda. Punaarmee jõudis Haapsallu alles kaks ja pool päeva hiljem.
Keila lahingus langenuile oli austust avaldama tulnud president Arnold Rüütel ning pärja saatis ka president Kersti Kaljulaid.
Aavo Reinfeldt Ameerika Ühendriikidest ja Lembit Marder Austraaliast panid pärja Kumnas Keila lahingu mälestuskivile.
ÜEKN poolt suur tänu ka Keila Miikaeli kogudusele ja pastor Matthias Burghardt’ile koos koguduse muusikajuhi ning teiste töötegijatega, kes korraldasid samal õhtul väärika ja südamliku suurpõgenemise mälestusteenistuse Keila kirikus.
Pärast lõunat arutas täiskogu edaspidiseid tegevusi, muuhulgas ka 2018. a. täiskogul vastuvõetud resolutsioonide – eesti lastele eesti keele õpetamisest välismaal ning väliseestlastele oma esinduse loomisest vabariigi valitsuse juures – elluviimist.
Viimane ülesanne on nüüd täidetud rahvastikuministri koha loomisega ning valitsuse koostöökomisjoni kokkukutsumisega rahvastikuministri Riina Solmani juhatusel. Laiapõhjalise koostöökomisjoni eesmärk on 2020. aasta juuliks kokku panna globaalse eesti programm, mis hakkab reguleerima Eesti ja välismaal elavate eestlaste suhteid.
Täiskogu valis salajasel hääletusel ÜEKN esindajaks koostöökomisjonis Liia Urmani Leedust. Kõne all oli ka taotluse tegemine, et ÜEKN saaks koostöökomisjonis senise ühe koha asemel kaks kohta.
Täiskogul moodustati 6 toimkonda, mis hakkavad tegelema ÜEKN eri suundadega:
– eesti keele toimkond, mis tegeleb eesti keele küsimustega nii organisatsiooni siseselt kui mujal;
– 1944. a. suurpõgenemise mälestamise toimkond, mis hakkab tegelema mälestuskivi paigaldamise küsimusega;
– välispoliitika töörühm, mille üks suuri ülesandeid on reageerida vene propagandale;
– Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamise toimkond;
– hariduse töörühm, mis tegeleks põhiliselt ingliskeelsete õppematerjalidega eesti hilisema ajaloo kohta;
– meedia töörühm, mis tegeleks nii väliseesti meedia küsimustega üldisemalt kui ka ÜEKN enda silmapaistvusega nii veebis kui sotsiaalmeedias ning sealse sisuga.
Järgmine ÜEKN täiskogu otsustati Aho Rebase ettepanekul pidada Rootsis, Göteborgis 2020. aasta kevadel.
Lõpetuseks esitles Sirle Sööt lühikest videot suvel toimunud ESTO 2019 festivalist.
Ootamatult astus koooleku lõpus ametist tagasi senine ÜEKN esimees Aavo Reinfeldt. Teda asendab kuni järgmiste korraliste valimisteni 2020. a. kevadel senine abiesimees Marju Rink-Abel, kes oli ka ÜEKN esimees 2016-2018.
Pole saladus, et organisatsiooni töö ei ole ole viimastel aastatel olnud nii sujuv, kui see võiks olla sellise haardega rahvusvahelisel organisatsioonil, ning nii organisatsiooni siseselt kui inimeste omavahelises käitumises on palju pingeid. Sellest oli mitmel korral juttu ka täiskogu kahe päeva jooksul.
Ometi on nüüd rohkem kui kunagi varem oluline koostöö nii riikide kui inimeste vahel ja ühisosa otsimine ja leidmine hoolimata erimeelsustest, sest kunagi varem pole Eesti valitsuse poolt diasporaa suhtes olnud sellist huvi ja potentsiaali koostegevuseks nagu seda on praeguses valitsuse loodud globaalse Eesti koostöökomisjonis.
Eesti valitsus näeb ühtses ja tegusas ÜEKNis võrdset koostööpartnerit, see aga eeldab, et ÜEKN eelnevalt oma sisemiste vastuoludega hakkama saab.
Kärt Ulman
ÜEKN tegevjuht
