Tuhandelt tööealiselt eestimaalaselt küsiti, kas nad on viimase poole aasta jooksul mõelnud kodumaalt lahkuda ning 37% inimestest vastas sellele küsimusele jaatavalt. Enamik põhjendas oma lahkumisplaani tööga ning sugugi mitte kõik neist pole verinoored.
Eesti Päevalehe tellimusel korraldatud küsitlus näitas mitut huvitavat trendi: muu hulgas näiteks seda, et välismaale kolimise mõtet ei veereta üksnes kõige vaesemad, ka need, kelle sissetulek on üle 650 euro.
Küsitluse valim oli representatiivne, selle tulemused võib üle kanda Eesti rahvaarvule. Niisiis on 988 000 Eesti tööealisest elanikust viimase poole aasta jooksul kaalunud Eestist lahkumist umbes 365 000. Seda arvu küsitlustulemuste alusel jaotades näeme, et ligi 60 000 inimest tahaks lahkuda õppi-mise tõttu ja 49 000 pere tõttu, kuid tervelt 217 000 tahab Eestist lahkuda töö tõttu.
Eestlaste Soome-rännet põhjalikult uurinud Tartu üli-kooli inimgeograaf Kristi Anniste hindab varasemate uuringute põhjal, et veidi alla poole nendest, kes kavatsesid minna, jõudsid selleni ka reaalselt.” Niisiis võib 217 000-st minekut kaalunust tegelikult Eestist lahkuda umbes 108 000 inimest.
Uuringut kommenteeris riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, (IRL), kes leidis, et uuringu tulemused on isegi positiiv-sed. “On selge, et vaba Euroopa tingimustes meelitavad suuremad palgad ja paremad toetused tihti inimesi mujale, kuid enamik otsustab siiski siia jääda, kommenteeris Tsahkna.
VES/EPL
