Mul oli paar tihedat päeva Tallinnas. Üks tore asi seal on tasuta ühistransport. Linnapea Savisaar tuli selle mõttega lagedale 2012. aastal. Tema sõnutsi vähendab see liiklusummikuid ja ka liiklusõnnetusi. “Ja mis kõige tähtsam – tasuta sõit annab parema võimaluse kasutada ühistransporti neil peredel, kel on majanduslikke raskusi,“ kinnitas ta.
Oponendid nimetasid tema ideed rumalaks. Paljud arvasid, et raha saab paremini kulutada uusi lasteaedu ehitades. Teiste meelest hakkavad kodutud terve päeva bussidega sõitma, tehes teistele bussisõidu ebameeldivaks.
Linnaametnikud panid selle küsimuse Tallinna kodanike seas referendumile. Vastukaja oli väike, aga nendest, kes osalesid küsitluses, vastas 76%, et pooldavad tasuta ühistransporti.
Plaan läks käiku 1. jaanuarist 2013. Turistid ja väljaspool Tallinna elavad eestlased peavad maksma ühekordse pileti eest 1.60. Tallinna elanikud ostavad kahe euro eest rohelise kaardi ja peavad selle valideerima bussi, trammi või trolli sisenedes. Samuti peab olema kaasas ID-kaart, mis näitaks, et sõitja on Tallinna kodanik.
Poliitiliselt on suur küsimus selles, kas Tallinn suudab pikemas perspektiivis säilitada vaba sõidu õiguse või tuleks minna Belgia linna Hassleti teed. Pärast seda, kui Hasslet muutis oma bussid vabaks 1997. aastal, tõusis sõitjate arv rohkem kui kümme korda ja see ei olnud lõpuks enam jätkusuutlik. Eelarveprobleemide lahendamiseks taaskehtestas Hasslet linnatranspordi piletihinna, see maksab nüüd 60 senti, kuigi noored, pensionärid ja avalike hüvede kasutajad võivad edasi tasuta sõita.
Tallinna ametnikud väidavad, et tasuta transporti on võimalik edasi pidada. On ostetud uued bussid. Viie aasta jooksul tahetakse asendada kõik bussid kaasaegsetega. Ostetakse uusi tramme, pikendati trammiliin lennujaamani. Nagu linn seda näeb, on see kõik sama jätkusuutlik kui kõik muu, millele valitsus raha kulutab. Kas tasuta haridus ja meditsiin on jätkusuutlikud? Või kuidas on tänavate laiendamise ja uute ristteede ehitamisega? Kas see on jätkusuutlik? Need on Tallinna ametnike esitatud küsimused.
Minu naisele Helile, kes on väga kokkuhoidlik, meeldib see poliitika väga. Harva sõidab ta nüüd tööle autoga ja hoiab kokku kütuse pealt. Ka parkimishinnad, mis on linnas kõrged, on üks põhjus, miks kasutada ühistransporti.
Valitsused peaksid töötama oma elanike heaks. Probleem on aga selles, et nagu võimule saadakse, nii hakatakse tegelema ainult sellega, kuidas võimul püsida. Korruptsiooni hoiaks ära see, kui võimul oldaks limiteeritud aja jooksul. Teiste Euroopa Liidu maadega võrreldes ei peaks Eesti muretsema. 2015. aasta korruptsiooni uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti investorid ei pea muretsema korruptsiooni pärast Eestis, mida peetakse kõige vähem korrumpeerunud riigiks Kesk- ja Ida-Euroopas, olles üks konkurentsivõimelisim uus euroliidu riik.
Me peaksime suutma kõigil tasanditel korruptsioonivastase võitlusega tegeleda, eriti kui muudame oma poliitilisi mähkmeid piisavalt sageli. Loodetavasti võimaldab säästlik poliitika igal kodanikul sõita ühistranspordis kõikjal Eestis tasuta. Samuti peaks säästma piisavalt raha, et aidata Eestis pereelu taskukohasemaks ja viljakamaks muuta. Vaba liikumist loetakse kõigile vabas ühiskonnas inimese põhiõiguseks ja on irooniline, et meid piiravad transpordikulud.
Viido Polikarpus
