Eesti kohta on viimasel aastal (välis)meedias levitatud igasugu jutte, alates riigile natsiriigi sildi kleepimisest kuni selleni, et rahvuskonservatiivsete jõudude esilekerkmisest saadik on eestlastest saanud tigedad rassistid, kes ahistavad välismaalasi.
Neid legende levitavad pealtnäha asjalikud inimesed, mõned ettevõtjad ja poliitikud – tõsi, sotsid ja reformarid, kes valimistel kaotajaiks jäid. Kahjuks sekundeerivad jutuvestjatele ka manitsevad riigivõimu esindajad, kõrgemate peadega eesotsas. Oma raokesi tulle toob ka Twitteris säutsuv ekspresident.
Kuidas sellised jutud tekivad, saab paraku lugeda kõrvalasuvast loost – mis räägib sellest, kuidas Albaania-Kanada taustaga Ameerikas elav Mary Jordan Kross (riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi abikaasa) valetas kokku loo sellest, kuidas EKRE mehed teda ja tema koerakest Stroomi rannas kividega loopisid – “rusikasuurustega”, kinnitas Mary Kross, unustades, et liivasel Stroomi rannal pole kerge leida kive, eriti rusikasuuruseid.
Seetõttu vangutasid paljud juba loost kuuldes päid, sest kividega naise loopimine kuulub pigem araabia kultuuriruumi kui põhjamaade omasse, see võis rahvusvahelisel aktivistil ja kultuuritegelasel kahe silma vahele jääda. Ka rukkililled rinnas ringi käivad mehed kuuluvad pigem muinasloosse.
Koomik Vello Nelikendkaks pakub oma kultuuriportaalis Edasi.org ilmunud arvamusloos, kuidas vannis mõnulev aktivist oma kivirünnakut välja mõtles:
“Aga midagi on veel puudu… mingi detail, mingi oluline nüanss nende kividega meeste juures… Kui ma ütlen, et mingid mehed loopisid mind ja karjusid, siis pole selget suunda näha, kes need olid, võidakse arvata, et näiteks venelased või lihtsalt Põhja-Tallinna huligaanid. Jah, mingit detaili oleks vaja näidata, et nad on rahvuskonservatiivid.
Mis oleks, kui ütleks, et ühel mehel oli suitsupääsuke õlal ja teisel tõrvik käes? Ei , see oleks bit too much. No aga siis, et mõlemal oli kimp rukkililli käes? Ei, see oleks nagu veidi gay stsenaarium – kaks meest mererannal, lilled käes. No aga siis, et neil olid rukkilille märgid rinnas? Just! See on hea, just nii teengi!”
Politsei tegi oma tööd korralikult ja selgitas ruttu välja, et Mary Kross valetas. Prokuratuur paraku kukkus vankrilt maha ja lõpetas asja uurimise oportuniteediga, väites et asja vastu puudub avalik huvi. Mis ei saa kuidagi olla tõsi, kui vaadata, kui palju ilmub teemast Eestis artikleid. Petitsioon.ee “Nõuame Mary Krossi kriminaalmenetluse lõpuleviimist” on vaevalt nädalaga kogunud ligi 4000 häält.
Tasakaal Eesti ühiskonnas on habras ja nii kerge on seda paigast lüüa, seda enam teeb rahva õiglustundele haiget, kuidas suvaline välismaalane rahvuspingeid oma (poliitiliste) ambitsioonide saavutamiseks ära kasutab ning pääseb kohtumõistmisest vaid menetluskulude maksmisega. “Kasutan oma eesmärkide saavutamiseks kõiki vahendeid, “ kinnnitas Kross ise sotsiaalmeedias, kui kohalikud feministid tema ässitamistele ei viitsinud enam reageerida.
Eesti inimene on mõne koha pealt lihtsameelne ega oska alati ära tunda rahvusvahelisi poliitilisi manipulatsioone, eriti kui need teenivad mingite paradigmade purustamise (salajast) eesmärki.
Samas kogub seesama rahvas, kellest viiendik elab alla vaesusepiiri, oma taskutest mõne kuu jooksul kokku 2 miljonit eurot, et ühe lapsekese elu päästa.
Nii et kui loete järjekordselt mõne agara ettevõtja vm kurtmisi Eestis lokkava rassismi ja välismaalaste kiusamise kohta, siis võib see lugu olla pärit sealtsamast allikast, kust Mary Krossi rusikasuurused kividki.
Kärt Ulman
toimetaja
