Elanike kuuluvustunne Eesti ühiskonda on jätkuvalt langustrendis – 2024 detsembris tundis end Eesti ühiskonda kuuluvana 79% ja märtsis 71% elanikest (aastatel 2022-2023 oli vastav näitaja vahemikus 84–87%).
Riigikantselei küsitluses esitatud küsimusele «kas tunnete, et kuulute Eesti ühiskonda», vastas eestlastest «täiesti nõus» vaid 51%. Kaks ja pool aastat tagasi oli see number 79%.
Vähenenud on ka nende elanike osakaal, kes peavad Eesti ühiskonda kuulumist enda jaoks oluliseks (siin ja edaspidi on kokku liidetud nii “nõustun täielikult” kui “pigen nõustun” hääled) – detsembris 87% ja märtsis 83%). Võrreldes detsembriga on vastav näitaja vähenenud eestlaste seas (90%-lt 85%-le), kuid muudest rahvustest elanike seas püsinud muutumatuna (79%).
Seireuuringu andmetel on Eesti valitsust usaldavate elanike osakaal 2025. aasta märtsis (peale senise valitsusliidu lagunemist) vähenenud 29 protsendile, mis on viimaste aastate madalaim tulemus (detsembris 2024 oli vastav näitaja 39%).
Kui ainult pool ühiskonnast tunneb, et ta kuulub sellesse ühiskonda, siis on Eestis tõsine kriis riigi ja rahva vahelises usalduses.
Sellest rääkis ka president Alar Karis, kes märkis, et selline olukord peab tegema murelikuks kõik riigi käekäigu eest vastutajad. President pani parlamendierakondade juhtidele südamele, et Eesti inimeste kuuluvustunde languse põhjustest tuleb aru saada ning otsuseid tehes peab silmas pidama Eesti ühiskonna ühtsust ning vajadust hoida inimeste kindlustunnet ka keerulisel ajal.
Elanike usaldus politsei ja kaitseväe suhtes pole võrreldes septembriga oluliselt muutunud: politseid usaldab 84% (septembris 82%) ja kaitseväge 74% (septembris 73%) elanikest.
E-valimisi usaldab 58% elanikest, kuid 39% e-valimisi ei usalda (juunis 2024 vastavalt 59% ja 34%, st mitteusaldajate osakaal on pisut suurenenud).
Riigikantselei tellimusel viis Turuuuringute AS 12.–17. märtsil 2025 läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1501 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Sarnased uuringud toimusid 2022. aastal ca 1-kuuse intervalliga ja alates 2023. aastast kord kvartalis.
Laiaulatusliku 47-slaidilise seireuuringu leiab riigikantselei veebist: https://tinyurl.com/357mz992
