• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Tõrjutud minevik

VES by VES
4. mai 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Selle pealkirjaga artiklis arutab Peeter Kaldre Eesti mineviku meenutamist (Maaleht 05.03.2010).
Ta leiab, et pärast vabariigi aastapäeva ja Tartu rahu sõlmimise juubeli tähistamist jääb mulje, et rahvas hoolib oma riigist ning tahab, et see riik ka edasi püsib.Terve mõistus ütleb, et ligi 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist võiks rahvas olla vabanenud kompleksidest ja hirmudest, mis meid rohkem kui pool sajandit rõhusid. Et pole enam vaja tunda seda häbi- ja süütunnet, mille põhjustasid iseseisvuse kaotamine, Nõukogude okupatsioon, sõda ja küüditamised. Et me ei tõrju enam oma mälestusi. Paraku tundub, et mineviku taagast on raskem vabaneda, kui arvata võiks.

Enamgi veel – mõne “teoreetiku” eesmärk näikse olevat süstida eestlastesse häbi ja patukahetsustunnet selle pärast, et meil kunagi õnnestus võita Vabadussõda ja luua oma riik. Piisas kaitseminister Jaak Aaviksool Tartu rahu juubelil lausuda, et võit Vabadussõjas oli Eesti rahvusliku tahte triumf, kui ta valati üle süüdistustega “natsiterminite” kasutamises ja vaat et rahvustevahelise vaenu õhutamises. See ei sobivat kokku euroopalike väärtustega. Targad Euroopa onud panevad kohe tähele, et ju need eestlased ikka ühed “kapinatsid” on!
Viimastel aastatel on süvenenud tendents, kus püütakse halvustada kõike, mis esimese vabariigi ajal saavutati. Ilmjärved ja Turtolad on teinud kõva tööd selle nimel, et eestlased ei häbeneks mitte nõukogude-aegset okupatsioonipõlve, vaid seda, et nad kunagi oma riigi lõid ja selle korralikult üles ehitasid. Seega siis saavutusi, mille riismetele tuginedes Eesti riigi taastamine 1991. aastal võimalikuks sai. Proovige kusagil “soliidses” seltskonnas poetada tunnustav sõna Pätsi või Laidoneri kohta, ning te kuulete hämmastavalt küündimatut stampvastust — ah need, kes Eesti Vabariigi maha müüsid!
Memuaarkirjandus on meil väga moes, aga tundub, et Eesti Vabariigis elanute mälestusi pole väga paljud lugenud. Kui oleks lugenud, siis võiks aduda, milline toimiv ja ühistundel põhinev riik suudeti selle lühikese ajaga üles ehitada. Lugemine ja mõtlemine on muidugi keeruline töö ja ega see igaühele sobigi. Kui masohhismipisik on hinges, siis on seda palju lihtsam toita “tõlgendusega tõlgendusest” ehk tagantjäreletarkusega, mis kogutud idanaabri “autoriteetsetes” arhiivides.
Võib-olla hakkame mõne aja pärast häbenema ka sinimustvalget lippu? See ju ka üks rahvusliku tahte triumfi sümbol, mis võib venekeelset elanikkonda ärritada.
Eesti president on öelnud, et meie julgeolekuseisund pole kunagi nii hea olnud kui praegu. NATO ja Euroopa Liidu liikmeks olek peaks olema piisav tagatis riigi püsimiseks. Sestap ei ole ehk vaja väga muretseda ka Venemaa kava pärast suunata Balti riikidele oma uusimad raketid, sest kui tahetakse Eestiga sõdida, tuleb sõdida NATOga. Võib ka olla tegu tavapärase blufiga. Hoopis halvem on see, kui me ise hakkame kahtlema oma riigis, tema minevikus ja tulevikus. Rahvusluse ja patriotismi trumme pole küll vaja kogu aeg põristada, kuid enda mahasalgamine, saavutatu häbenemine ja nimetu kosmopolitismiihalus on pehmelt öeldes naeruväärne kui mitte suisa ohtlik.
Niipalju Peeter Kaldre artiklist, mis väärib pikka tsiteerimist, sest nagu ütleb üks kommentaator, on need karmid, kuid tõesed sõnad. Kahjuks leiab neid harva Eesti ajalehtede veergudel, mõnikord siiski veel kommentaarides. Aga ka need on üha enam reostatud. Märtsiküüditamise tähistamise puhul võis nentida, et ka kõige jäledamatele kuritegudele leidub õigustajaid. Üks tsiteerib Oudekki Loonet, kes õpetab Tallinna Linnaülikoolis noori sellises vaimus: “1949. aasta küüditamine ei anna isegi massimõrva tingimusi välja, minu teada hukkus umbes 15% küüditatutest, mis on küll suur arv, aga näitab siiski, et eesmärk ei olnud üheselt mõrv.”  Kui hakatakse rääkima stiilis “15% on küll suur arv, aga…”, siis iga sellise ‘aga’ taga peitub õuduse õigustus. Küüditamine jääb aga inimsusvastaseks kuriteoks, mis ei aegu, millele pole õigustust ja mida ei tohi unustada. Massimeedias püütakse inimestele sisendada stampmõtteviisi, et seda kõike tuleks andestada, selle all mõeldakse unustamist. Ilma ohvrite nõusolekuta pole aga voli aegumatu kuriteo sooritajatele andestada, nende õudsad teod samahästi kui olematuks kuulutada, tegijad vastutusest vabastada. Probleemiks on asjaolu, et ohvrid kaovad varem ja uue põlvkonna hoiakut mõjutavad nende ahistajate järeltulijad. Rahvatarkus ütleb küll, et ülekohus ei seisa kotis, aga Eestis see nähtavasti ei kehti, sest kotisuud hoiavad kinni ülekohtus osalejate võsud, kes on tihtipeale ka selle kaitsjad ja õigustajad. Või lihtsalt ignoreerijad, nagu näiteks ”unustas” Eesti avalik meedia käesoleval aastal langenud vabadusvõitleja päeva tähistamise, eriti selle 28. märtsi aulakonverentsi.

Vello Helk

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Jüri Estam Eesti Arhiivi Ühendriikides külalisena

Mitte ainult mootorispordisõltlastele: Hockenheim Historic 2010

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Irja Grabbi 90
  • Välisturistid reisivad sõjahirmust hoolimata taas Eestisse
  • Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?