Sünnijärgse topeltkodakondsusega eestlasi on maailmas üle 100 000
Välisminister Urmas Paet ütles riigikogu infotunnis, et sünnijärgseid Eesti kodanikke, kellel on Eesti ja veel mingi muu riigi kodakondsus, on umbkaudu saja tuhande inimese ümber. Selliseid inimesi tekib kogu aeg juurde, sest avatud maailmas ei abiellu Eesti kodanikud ainult Eesti kodanikega, vaid abielluvad ka teiste riikide kodanikega.
“Seetõttu ma pean õigeks, et see vastuolu, mis puudutab sünnijärgseid Eesti kodanikke, saaks Eesti seadustest kõrvaldatud ehk lubada topeltkodakondsust sünnijärgsetele kodanikele," rääkis Paet.
Paet selgitas, et sellel kevadel saab 18-aastaseks esimene suurem hulk sünnijärgseid eesti kodanikke, kellel on ka asukohamaa koda-kondsus ning kehtiva seaduse järgi peavad nad tegema valiku kodakondsuse osas.
Kui seadusemuudatus saab heakskiidu ja sünnijärgne topeltkodakondsus saab lubatuks, siis nende inimeste olukord hakkab siiski erinema.
"On riike, kes tegelikult nii nagu ka Eesti täna nõuabki seda, et kui sa soovid saada selle riigi kodanikuks, siis sa pead loobuma oma teistest kodakondsustest. Samas on terve hulk riike, kes seda ei nõua, kes on andnud oma kodakondsuse ilma selle nõudeta. Samuti on päris palju inimesi, kellel ongi kaks sünnijärgset kodakondsust ehk see inimene ei ole pidanud üldse mingit valikut tegema," rääkis Paet.
“Kui keegi peaks hakkama nüüd uljalt seadust täitma, siis tekitaks see nendele inimestele palju probleeme. Mina ei saa küll aru, miks peaks olema Eesti riik huvitatud sellest, et lükata oma riigist eemale neid inimesi, kes on soovinud Eestiga sidet hoida Eesti passi omamise kaudu. Sünnijärgset kodakondsust pole ju võimalik niikuinii ära võtta, seega ei ole ka midagi, mis selle vastuolu praeguses seadustikus lõpetaks, “ rääkis Paet.
Samas nentis ta, et tal ei ole vastust küsimusele, mis saab nendest inimesest, kes on seadust täitnud ja loobunud Eesti kodakondsusest teise riigi kasuks.
"Minu meelest siiski õnneks väga paljud teised inimesed ei ole Eesti passist ja kodakondsusest lahti öelnud, kuigi kodakondsuse seadus on seda nii sätestanud. Kindlasti üks osa sellest arutelust ikkagi peab olema ka jutt nendest inimestest, kes tõepoolest täht-tähelt on Eesti kodakondsusseadust järginud ja isegi kui teine riik ei ole seda nõudnud, nad on siiski seaduskuulekalt loobunud," lisas ta.
Riigikogus esindatud erakondade esindajad on sünnijärgse topeltkodakondsuse poolt, ainult Isamaa ja Res Publica Liit on teatanud, et nemad topeltkodakondsuse lubamist ei toeta.
«Arvestades seda, et taasiseseisvunud Eesti riigis on meid ümbritsev olukord ja ka olukord Eesti riigis siiski teatud määral muutunud, võib sünnijärgselt topeltkodakondsust meie arvates siiski edaspidi lubada,» ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Margus Hanson.
«Me oleme välisministriga sama meelt, et olukord, kus juriidiliselt seadus keelab topeltkodakondsuse, aga praktikas selles osas mitte midagi ette ei võeta, kuna sünnijärgset kodakondsust ära ei saa võtta, tekitab inimestes tunnet, et nad pidevalt rikuvad seadust, see ei ole normaalne,» märkis sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski, kelle hinnangul peaksid seadused olema päriseluga kooskõlas, ta rõhutas, et topeltkodakondsus on lubatud enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides.
IRL on otsustanud, et mitmikkodakondsust nemad ei toeta, kuid on nõus kaaluma, et inimesele ei antaks ette tähtaega, millal tuleb ühe või teise kodakondsuse kasuks otsus teha. Mart Nutt ütles, et mitme kodakondsuse lubamine võib kaasa tuua huvide konflikte, näiteks kumma riigi sõjaväeteenistuses teenib topeltkodakondsusega isik.
