Tööandjate keskliit saatis 22. jaanuaril peaministrile ja teistele valitsuserakondade juhtidele kirja, kus kutsus üles riigi rahanduse olukorra päästmiseks lõpetama kiirelt kulude indekseerimise. Eelkõige puudutab see kulude kasvu pidurdamist pensionisüsteemis, tervishoius ja hariduses. Kuue aastaga on valitsussektori kulutused kasvanud oluliselt kiiremini kui majandus tervikuna.
Tööandjate keskliidu tegevjuhi Hando Sutteri sõnul on nad paar kuud teinud tööd, et saada aru riigi-eelarve kuludest. Lõpuks suudeti eelarvest aru saada ja järeldus oli ehmatav. „Mida rohkem erinevatest allikatest infot koondasime, seda koledam pilt tundus,“ nendib Sutter.
Tema sõnul oli kriisieelne 2019. aasta viimane normaalne, kui riigi rahandus oli korras. Pärast seda on meil riigi kulud kasvanud 70 protsenti, majandus samal ajal aga ainult 45 protsenti.
Kokku on kriisiaastatel kulutatud üle võimete 2,5 miljardit eurot!
Eelarveauku on püütud lappida laenudega. Laenukoormus on kasvanud 2,5 miljardilt eurolt 10 miljardini ja sellel aastal lisandub veel 1,5 miljardit eurot. „Laenumaht ja koos sellega intressikulud kasvavad jätkuvalt väga kiiresti,“ tõdeb Sutter.
Eesti Pank on öelnud, et tänavusest inflatsioonist pea pool tuleb maksutõusudest. Sutteri sõnutsi oleme sellega nõiaringis. Paljud riigi kulud on seotud THI-ga, inflatsiooniga kasvavad jällegi riigi kulud. Kulude kasv kaetakse maksutõusudega, mis omakorda kasvatab inflatsiooni. „Me oleme nagu nõiaringis ja ei saa siit välja,“ lausub Sutter. „Teeme konkreetse ettepaneku sellest nõiaringist välja astuda ning vaadata ümber indekseerimise süsteem,“ teatab Sutter. Tööandjate keskliidu ettepanekul peab panema kulude kasvu sõltuma majanduskasvust.
Kulud saavad jätkusuutlikult tõusta üksnes siis, kui majandus kasvab
“Reaalhindades pole majandus kasvanud kolm aastat, mistõttu kasvavad valitsussektori kulud oluliselt kiiremini, kui majandus võimaldab.
Selline katteta kulutamine on tõstnud riigi võlakoormuse 9 protsendist 24 protsendini SKP-st ja Eesti maksumaksja tasub tänavu riigivõla intressideks ca 300 miljonit eurot. See raha tuleb võtta muude ühiskonnale vajalike kulude arvelt. Maksukoormus kerkib tänavu kriisieelselt 2019. aasta 33,1 protsendist 35,8 protsendini SKP-st. Kuigi see on veidi madalam Euroopa Liidu keskmisest, on see siiski tõenäoliselt Ida-Euroopa riikide kõrgeim maksukoormus ja märkimisväärselt kõrgem OECD keskmisest (2023 – 33,9 protsenti). Maksukoormuse kasv kahjustab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja suurendab nii ettevõtjate, investorite kui ka tarbijate ebakindlust, “ kirjutavad tööandjad oma kirjas peaministrile.
Sageli maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud moodustavad kulude kasvust vaid 12 protsenti ja kogu riigieelarvest ca 8 protsenti.
Eesti Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku indekseerimise mõju vähendamiseks vastavad kulud majanduskasvu taastumiseni külmutada või jäädavalt ümber kujundada selliselt, et kulu kasv on indekseeritud kas tarbijahinna indeksi (THI) või mõne muu indeksi ja nominaalse majanduskasvu vastu ning rakendub neist madalaim. Stagflatsiooni ajal ei tohi kulud kasvada majandusest kiiremini.