Fotol: Tõnu Jürvetson 1988. aastal
Möödunud aasta lõpul saabus Californiast ootamatu ja kurb teade – meie hulgast lahkus 12. detsembril Tõnu Jürvetson.
Tõnu Jürvetson sündis Tallinnas 18. aprillil 1938. a. Artur ja Silvia Jürvetsoni esiklapsena. Tema emapoolne vanaisa oli Eesti kõrgema kunstihariduse, aga ka Eesti Punase Risti rajajaid ja president Konstantin Pätsi noorem vend Voldemar Päts, vanaema aga tuntud naistegelane Johanna Päts. Isapoolsed vanavanemad Aleksander ja Maria Jürimäe olid otseselt seotud Eesti iseseisvusmanifesti trükkimisega Pärnus. Oma perekonnast kirjutas Tõnu pikema ülevaate vanaisa mälestusteraamatusse „Voldemar Päts. Tagasi koju“ (kirjastus Aade, 2013).
Pärast Johanna Pätsi mälestusteraamatu „Kodu südames“ ilmumist 2014. aastal tekkis Tõnul soov avaldada mõlemad raamatud ka inglise keeles. Tõlkeraamatusse kavatses Tõnu kirjutada veelgi põhjalikuma loo oma perest, nagu ta kinnitas allakirjutanule veel kümmekond päeva enne lõplikku lahkumist. Ei uskunud me, et see kavatsus jääb teostumata. Ehk läheb täide Tõnu viimne soov ja need raamatud inglise keeles siiski ilmuvad.
Tõnu Jürvetson armastas oma perekonda, oma kodu. Ta armastas Eestit. Tal oli palju sõpru – väga palju sõpru, kes jäävad teda mäletama heatahtliku, rõõmsa, humoorika inimesena, kellel tema enda sõnutsi „oli klaas alati pooltäis, mitte pooltühi“. Me kõik jääme teda sügavalt leinama.
Jürvetsonide perekonna lugu on sarnane paljude 1944. a. sügisel kodumaalt lahkunud perekondade saatusele, kui Nõukogude Vene sissetungijatele tuli maha jätta kogu oma senine elu. Tuli hakkama saada võõras riigis võõraste inimeste keskel. Vanemal põlvkonnal oli see raskem, nende järeltulijatel, kes said hariduse juba uuel kodumaal, oli kohanemine mõnevõrra lihtsam.
Siin lühendatult avaldatud Tõnu Jürvetsoni mälestused ilmusid raamatus „Voldemar Päts. Tagasi koju“.
Anne Velliste
toimetaja
