Tõnis Mägi võtab hiiesõprade aastasündmusel vastu tunnustuse oma laulu Palve loomise ja esitamise eest. Foto: alkeemia.delfi.ee
Nii tõdes armastatud laulja detembris Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel tunnustust vastu võttes. Aasta Hiie sõbra tiitli pälvis tänavu Kaja Toikka.
Tänukirju jagati ka tähelepanuväärsete saavutuste eest pühapaikade uurimise, tutvustamise ja väärtustamise vallas. Hiite eestkostjad tänasid Villu Kangurit ja Tõnis Mäge laulu Palve loomise ja esitamise eest. Sõnadega “Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas” on Tõnis Mägi laulnud veerandsajandi jooksul eestlaste südamesse hiiearmastust, ütles sündmust juhtinud näitleja Maarja Jakobson.
Tõnis Mägi ütles hiie väe tunnustamise sündmusel, et Eesti saab tegelikult vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiiepaigad: “Igal rahval on oma jõupunktid, meil on selleks hiied. Eesti saab päriselt vabaks alles siis,kui oleme oma pühapaigad puhastanud jamast, mis sinna möödunud aegadel on kogunenud.”
Aasta Hiie sõbraks pärjati õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka. 2006. a. hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on tänagi kõigile huvilistele avatud.
Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma.
“Hoidkem hiisi! Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane,” sõnas Kaja Toikka.
Tartusse kogunenud hiiesõprade pidurõõmu tumestas vaid teadmine, et eelolevatel aastatel on unustamise ja teadmatu inimtegevuse tõttu hävimas kuni 3000 pühapaika ning riik ei soovi ka järgmisel aastal nende kaardistamist toetada.
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul on meil siiski lootust hiiepaigad päästa. “Hiljutise avaliku arvamuse uuringu kohaselt soovib 86% Eesti elanikest, et riik tagaks hiite säilimise ning 74% soovib, et kirikuid ja hiisi rahastataks võrdselt. Seda ei oodata ei Vene, ei Läti, ei Soome riigilt, vaid meie oma Eesti riigilt. Seetõttu on meil piisavalt väge, et eelolevatel Riigikogu valimistel, oma igapäevaööd tehes, ametiasutustega suheldes ning ka lapsi kasvatades valiksime väärtused, mis aitavad meie pühapaikadel ja rahval püsima jääda.”
