Auction masks will drop automatically from the panel above you. (Oksjonimaskid avanevad automaatselt). Sellist intrigeerivat teadannet kuulsin hiljuti meie rahvusliku lennufirma lennul. Kuuldu meenutas mulle eestlasest pardateenindaja küsimust Juice or bear? (Mahla või karu?) ühel teisel lennul. Välismaalasest reisija maigutas põrutava pakkumise peale tükk aega suud, kuni end piisavalt kogus, et paluda küsimust korrata.
Eestikeelses turvateadaandes räägiti hapnikumaskidest (inglise keeles oxygen masks) ning joogiks pakuti mitte karu, vaid õlut (beer).
Need näited sobivad suurepäraselt kokku Annika Laatsi jutuga ühe sõna tõlkimisest. Ta kirjutas Pärnu Juhtimiskonverentsist, kus mitu esinejat kasutas sõna humble, ning kus samas nenditi, et sisult sobiliku eestikeelse vaste leidmine on keeruline. Inimesed pakkusid «alandlik», Google Translate andis vasteks «tagasihoidlik» ning ajalehe erinumbris oli humbleness tõlgitud kui «enda teistest kõrgemale mitte seadmine». Humble on aktuaalne mitte ainult juhtidele, vaid ka kõikidele võõrkeeles suhtlejatele. Sõna kordub väga tihti tõlkide intervjuudes, kes peavad seda omadust oma töös üheks olulisemaks, räägivad, kuidas kogemused on õpetanud neid selline (humble) olema jne.
Aga mida humble ja humbleness siis ikkagi tähendavad? Laats kirjutab, et esinejad nimetasid seda hea juhi omaduseks, samas kui üks pakutud vastetest – alandlikkus – pole eestlase jaoks juba kaua aega midagi positiivset olnud.
Tõlkimisel, aga miks mitte ka mõnes muus kontekstis, mõeldakse selle all oma teadmiste piiratuse tunnistamist. Kui küsime endalt, kas asi on (ka praegu) nii nagu me arvame, võib see aidata meil asjad tõlkes üles leida, liigne enesekindlus aga, vastupidi, sisu tõlkes ära kaotada.
Eksiarvamust ja sellest johtuvat tõlkeviga võivad aidata ära hoida loogika ja taustteadmised. Kõikjal pole neist siiski abi, sest inimesed kasutavad ja mõistavad sõnu erinevalt ning sõnavara, sõnade tähendus ja tähendusvarjundid on pidevas muutumises. Teadmistel ning eriti keeleoskusel on samasugune «parim enne» tähtaeg nagu piimal või kalal. Üks tuttav rääkis, kuidas tema noor kolleeg arvas filmi «Suvi» vaadates, et Tõnisson ütleb «Mul loom lahti», kuigi tegelikult on seal «Mul loog lahti». Kui inimene pole heinaniitmisega kokku puutunud, pole tal olnud vaja ka sõna «loog».
Inglise keelt rääkides ei maksa loota ei arvamusele, loogikale ega reeglitele, sest sama tähekombinatsiooni tuleb eri sõnades hääldada hoopis erinevalt. Maailmakuulsaks on saanud Gerard Nolst Trenité kirjutatud teemakohane luuletus The Chaos («Kaos»), mida saab kuulata inglise ja ameerika hääldusega.
Hääldus muutub ka ajaga, aga võõrkeeles kipub kinnistuma koolis õpitud variant. Näiteks sõnu sure ja poor ei hääldata briti inglise keeles juba ammu enam nii nagu paljudele meist koolis õpetati («šuõ» ja «puõ»), vaid hoopis «šoo» ja «poo».
Ülle Leis
Postimees