Eestlase päris igasse päeva tipptasemel sporti küll ei jätku, aga õnneks on pausid tõeliselt põnevate momentide vahel viimasel ajal lühikesed. Alles mõni päev tagasi lõpetasid Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi oma hiilgavad mängud Australian Openi tenniseturniiril, juba sel laupäeval alustavad Ott Tänak ja Martin Järveoja Monte Carlos autoralli MMsarja, ja siis jääb vaid veidi enam kui nädal Lõuna-Koreas PyeongChangis algava taliolümpiani.
Melbourne’is peetaval aasta esimesel Grand Slam tenniseturniiril pääses põhitabelisse kaks eestlannat, 32. paigutuse saanud Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi. Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp peatati juba esimestes kvalifikatsiooniringides.
Kontaveiti ja Kanepi puhul spekuleeriti võimalusega, et neljandas ringis ehk veerandfinaalis võidakse mängida omavahel. Vaevalt, et seda väga tõsiselt arutati (Kontaveit polnud Austraalias kordagi avaringist edasi saanud, Kanepi on ühel aastal kolmanda vastaseni jõudnud), aga elu näitas, et nii Anett kui Kaia on suurepärases hoos ja ajaloolisest matšist jäi vaid üks sammuke puudu!
Eesti tennise ajalugu tehti ikkagi. WTA 79. reket (Australian Openi järel ilmselt tublisti kõrgemal) Kanepi tegi avaringis kiirelt 6:2, 6:2 tuule alla maailma 26. tennisenaisele tšehhitar Dominika Cibulkovale, WTA 33. mängija Kontaveit võitis 6:4, 7:5 serblanna Aleksandra Krunici (46.).
Teises ringis pallis Kanepi Rio olümpia kullanaise puertoriikolanna Monica Puigiga ja võitis 6:4, 6:3, Kontaveit võitis sakslanna Mona Bartheli 6:3, 4:6, 6:3. Kaks Eesti tennisemängijat Grand Slam turniiril 32 parema seas, seda polnud varem juhtunud.
Kolmandas ringis ehk vaid ühe võidu kaugusel Eesti derbist tundus Kanepi ülesanne Kontaveiti omast lihtsam. Nimelt mängis Anett maailma seitsmenda reketi, mullu French Openil triumfeerinud lätlanna Jelena Ostapenko, Kaia visa, aga tasemelt nõrgema hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 40.). Ometi tegi just Kontaveit hiilgava esituse, võites Läti noore staari 6:3, 1:6, 6:3. Kanepi alustas Navarro vastu võimsalt, võites avaseti 6:3, aga siis hakkasid mõjuma nii kuumus kui hiljuti põetud viirushaigus. Kanepi jaks rauges, kaval vastane kasutas selle ära ja võitis kaks järgmist setti 6:1, 6:3. Neljandas ringis sai Kanepit kurvastanud Navarro paraku jagu ka Kontaveitist. Anett võitis avaseti 6:4, juhtis teises 4:1, aga andis kusagilt terakese järele ja kaotas nii selle seti 4:6 kui otsustava vägeva võistluse järel 6:8.
Igal juhul pakkusid Anett ja Kaia kodurahvale põnevaid elamusi, nende öiste mängude ajal olid Eestis valged paljud aknad. Nüüd valmistuvad mõlemad Tallinnas veebruari alguse peetavaks FED Cupi alagrupiturniiriks, kus ootab tõsine vastane Suurbritannia eesotsas WTA 10. reketi Johanna Kontaga.
Aga publik lülitub nüüd telerite taha jäädes rallilainele, sest juba 27. jaanuaril algab pilootidele ülimalt nõudliku Monte Carlo ralliga tänavune MM-sari. Eestlased elavad mõistagi kaasa M-Spordi eratiimist (kuhu 5-kordne maailmameister Sebastien Ogier jäi, ja kuhu Ford tehaserahaga üllatuslikult taha tuli) meeskonna esinumbri staatust ihates Toyotasse kolinud Ott Tänakule ja tema kaardilugejale Martin Järveojale.
Monte Carlo rallit peetakse kõige raskemaks ja eelkõige enim ootamatusi pakkuvaks, sest sealsetel mägiteedel ei tea sõitjad kunagi ette, kus kurvi taga ootab kuiv, kus märg asfalt, kus koguni jää. Seepärast on ka Tänak mõista andnud, et esimesel võistlusel ei minda veel mullusest Ford Fiestast suhteliselt teistmoodi käituva Toyotaga liigselt riskima, vaid üritatakse õppida ja tuua auto turvaliselt lõpujoonele. Arvatavasti vajutab Tänak gaasipedaali mõnuga põrandasse Rootsi talverallil, mis talle kui libedat teed palju kogenud eestlasele alati naudingut pakub.
Kindlasti pakub ralli MMsari tänavu palju põnevust, sest saab näha, mida Tänak ja Jari-Matti Latvala Toyotaga suudavad, kas Ogier Fordiga ka kuuenda tiitli võtab, kui jõulised on uued tulijad jne.
Selle talve tähtsaim spordisündmus on mõistagi taliolümpia Lõuna-Koreas PyeongChangis. Vaid 80 km kaugusel kurjast eksvennast Põhja-Koreast, kes paarikümne sportlasega siiski mängudele tuleb. Kellele ROK dressid selga ja suusad alla ostab ning kelle sportlased viimaseks jäädes ilmselt mõtlema peavad, kas koju naasta või mitte.
Meile, eestlastele on siiski põnevaim, kes omadest olümpiale pääseb, ja kuidas seal meie riigi suurel sünnipäeval sinimustvalge au kaitstakse. Praeguse seisuga on enamik olümpiaväravaid lukku läinud ja sõitjad selged. Enim saab Koreasse laskesuusatajaid, viis meest (Kalev Ermits, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Renee Zahkna, Johan Talihärm) ja üks naine (Johanna Talihärm). Murdmaasuusatajate kohad kahanesid hiljuti kahe meheni (ühe koha andis ROK ära Tongale, meile jäid Marko Kilbi ja Karel Tammjärve kohad) ja tõusid kahe naiseni (Anette Veerpalu ja Tatjana Mannima). Iluuisutamishallis Eesti lippu seekord ei lehvi, kiiruisutajatest sõidavad olümpiale Saskia Alusalu ja Marten Liiv, mäesuusatamises esindavad Eestit 17aastane Tormis Laine ja 18aastane Anna Lotta Jõgeva. Neist üks elab ja treenib Itaalias, teine Norras, mõlemal on õigus startida slaalomis ja suurslaalomis. Ilmselt oleks koondisele kasulik ka USAs elav 18aastane Katlyn Vesterstein, kes sai alles mõni päev tagasi Park Citys FIS tugeva kategooria võistlusel slaalomis kolmanda koha, paraku pole eesti juurtega (vanaonu Paul paljukordne Eesti mäesuusameister) neiul veel õigust sinimustvalge all võistelda. Ehk järgmisel taliolümpial?
Enn Hallik
