Aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva – 100. aasta sünnipäev. Kõik inimesed, organisatsioonid, ettevõtted, seltsingud, riigiasutused ja muud ühendused on kutsutud mõtlema selle peale, kuidas Eesti Vabariigi 100. sünnipäev saaks meeldejäävalt tähistatud ning praegu on paras aeg alustada ettevalmistustega.
„Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on niivõrd oluline sündmus, et selle korraldamist ei saa jätta vaid Riigikantselei õlgadele. Käesolevaga annab Riigikantselei Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise üle rahva kätte. See tähendab, et igaühel on võimalus panustada, korraldades ise sündmuse või tehes ära midagi olulist Eesti jaoks,“ ütles riigisekretär Heiki Loot.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kavasse on oodatud sündmusi ja ettevõtmisi lisama kõik Eestimaal ja mujal elavad inimesed. Selleks on loodud veebileht ev100.ee, mille kaudu on võimalik teada anda, mida on plaanis Eestile 100. sünnipäevaks kinkida, ning vajadusel leida kaasamõtlejaid ja vahendeid.
„Iga sünnipäeva puhul on peamine küsimus – mida kinkida sünnipäevalapsele? Mis oleks väärikas kink Eestile tegemiseks?“ küsis Jaanus Rohumaa, EV100 korraldustoimkonna juht. „Kingituste tegemine Eestile on tegelikult kingituste tegemine meile endile. Meil avaneb suurepärane võimalus teha teineteisele kingitusi ja meeldivaid üllatusi, kuna Eesti Vabariigi sünnipäev on Eesti inimeste pidu. Vaadake ringi ja mõelge, mida te sooviksite parandada oma naabruskonnas, milliseid üritusi või sündmusi sooviksite kinkida inimestele ja kaasmaalastele laiemas mõttes,“ selgitas Rohumaa.
„Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on võimalus uute inimestega tutvumiseks ja koostööks, mida igaüks võiks võtta kui võimalust ennast arendada ning näidata seda, mida ta oskab ja armastab. Meie elame Eestis, me oleme selle maaga tihedalt seotud, siin elavad inimesed, keda me armastame ja kellele õnne soovime – teemegi neile kingitusi!“ ütleb Rohumaa.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul ei ole tegemist vaid ühe päevaga, see on pikem periood, mille läbimine viis meid viimaks omariiklusele. „Alguspunktiks sobib 2017. aasta aprill, kui möödub sada aastat eestlaste asuala koondamisest ühte kubermangu, millega suures piires tekkis täna igituttav Eesti kontuur. Sünnipäeva tähistamise kõrghetk on muidugi Eesti omariikluse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. Edasi tähistame sajandi möödumist Vabadussõja sündmustest ning lõpetame 2020. aasta 2. veebruaril Tartu rahu aastapäevaga,“ selgitas Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees. „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev pole mitte ainult rõõmus tähistamine, see annab meile võimaluse värske pilguga vaadata Eesti ajaloole, olevikule ja tulevikule,“ lisas ta.
Ettevalmistused sünnipäevaks on käivitunud ja mitmed ühiskingitused on juba töös. Näiteks Eesti Arhitektide Liidu poolt on ellu kutsutud arhitektuuriprojekt “Hea avalik ruum“, mis puudutab mitmete Eesti linnade linnasüdameid, Riigikantselei kutsub kõiki eestimaalasi üles istutama Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oma tammepuu, samuti on üle riigi rajamisel Eesti 100 tamme pargid. Eesti teatrid kavandavad ühiskingitusena tuua kümnendite kaupa vaatajate ette unikaalse Eesti sajandi loo. Juba praegu on kõigil võimalik kaasa lüüa Eesti 100 aarde valimises ja selle põhjal Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kavandatavas avastusmängus.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse komisjon, kelle ülesandel on Riigikantselei alla loodud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldamiseks EV100 juhtrühm ja igapäevaselt toimetav toimkond. Nende ülesandeks on koordineerida ja jagada infot EV100 sündmuste ja ettevõtmiste toimumistest.
Info EV100 sündmuste ja kingituste kohta: ev100.ee
Lähem info:
Jaanus Rohumaa, EV100 korraldustoimkonna juht,
[email protected]
