Mälestusmemoriaal tähistab ühiskalmu, kuhu on maetud 254 Vabadussõja ajal hukkunud inimest. Maetute hulgas on 48 lahingus langenut, 116 haavadesse ja 90 nakkushaigustesse surnut. Neist on tundmatuna maetud 14 võitlejat.
Pauluse kalmistul asuva monumendi eellugu algas juba enne Vabadussõja lõppu 1919. aastal, mil Eesti Vabadussõjas Langenud Kangelasi Mälestav Tartumaa Komitee valis välja professor Amandus Adamsoni kavandi Kalevipojast ning sõduritegrupist.
Algselt kavandatud viisil skulptuure aga tookord välja ei pandud.
Pauluse kalmistule paigaldati graniitalusele kaht sõdurit kujutav skulptuurigrupp, Kalevipoja kuju pandi üles aga Vabaduse puiestee äärsesse parki.
Vabadussõja monument Pauluse kalmistul avati pidulikult 11. novembril 1934.
Monumendi rajamine jäi poolikuks ka 1998. aastal, mil ei suudetud valmis ehitada kogu planeeritud kompleksi ja memoriaal avati vaid koos Mati Karmini skulptuuriga “Kalev ja Linda”.
2015. aastal otsustas Tartu linnavalitsus Vabadussõjas langenute memoriaali lõplikult valmis ehitada.
Memoriaali lõplikku valmisehitamist kavandas linn tänavu koostöös kaitseministeeriumiga ja tänaseks on Mati Karmini ja Tiit Trummali projekti alusel valminud tseremoniaalväljak kõnniteede, pargipinkide ja suundvalgustusega.
Graniitalusele on jäädvustatud 270 langenu nimed, kuna sinna on kantud ka nende Vabadussõjas hukkunute nimed, kes on maetud Pauluse kalmistul perekondade hauaplatsidele.