Foto: ERR
Kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu terrori all kannatanud Eesti inimestele. Memoriaali nimetahvlitel on enam kui 22 000 inimese nimed, kes mõrvati või kes surid ebainimlike elutingimuste tõttu vangistuses või sundasumisel.
Memoriaali juurde kuulub kommunistliku terrori ohvriks langenud Eesti Vabariigi ohvitseride mälestussein.
Memoriaali avamisele 23. augustil kutsuti koostöös Eesti Memento Liiduga enam kui 500 kommunistliku režiimi poolt represseeritut ja nende lähedast, samuti osalesid sündmusel valitsuse ning riigikogu liikmed, diplomaatiline korpus, kirikupead ja kõrgemad riigiametnikud.
Kommunismiohvrite memoriaali avamisel viibis ka president Kersti Kaljulaid koos justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu auesimehe Leo Õispuu, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu nõukogu liikme Göran Lindbladi ning Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega.
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond ja „Koduaed“.
Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust. Kodust viidi inimesed jõuga ja neid sunniti käima mööda kannatuste rada. Ainult osa neist suutis need kannatused üle elada ja koduaeda naasta.
„Koduaia“ rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.
Eesti Vabariigi juubeliaasta 23. augustil, üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval avatud mälestuspaik jääb meelde tuletama vabaduse ja inimelu haprust ning kutsuma tänaseid ja tulevasi Eesti inimesi hoidma oma kodu – vaba Eestit.
VES/ERR
