Tallinnas toimus 11.-13. mail rahvusvaheline Lennart Meri konverents, kus arutati kolme päeva jooksul demokraatliku turumajanduse tuleviku üle. Arutluse all olid riikidevahelised suhted Euroopa Liidu sees, samuti Lähis-Idas toimuv, Hiina ja Venemaa jätkuv hegemoonia ja maailmavallutus, NATO tulevik. Päevakorral oli ka Süüria, Afganistani ja Iraaniga seonduv. Mööda ei vaadatud ka eurotsooni majandusküsimusest.
Skeptilisemalt öeldes arutati demokraatliku Lääne ellujäämisvisioone. Kus me oleme ja mida annab teha?
Sel aastal toimus rahvusvaheline Lennart Meri konverents juba viiendat korda.
See on muutunud Põhja regioonis kindlasti üheks olulisemaks välispoliitika foorumiks, kus saavad kokku riigijuhid ja arvamusliidrid üle terve maailma.
Et üritus on mainekas ja huvitav näitab see fakt, et osalejate arv on püsinud konstantne, paljud mainekad arvamusliidrid erinevatest riikidest ja mainekatest mõttekodadest planeerivad oma kalendris selle aja, et olla Tallinnas. Nende hulgas on mitmeid kõrgeid Euroopa Liidu ametnikke (Komisjoni asepresident Olli Rehn), peaministreid (Lätist Valdis Dombrovskis ja Leedust Andrius Kubilius), välisministreid (Rootsist Carl Bildt, Türgist Ahmet Davutoglu, Lätist Edgars Rinkevics, Soome Euroopa asjade minister Alexander Stubb jt). Lisaks veel arvukalt suursaadikuid ja kõrgeid ametnikke naaberriikide välisministeeriumitest, kelle hulgas oli kena näha ka endisi suursaadikuid Eestis (Dag Hartelius Rootsist ja Gints Jegermanis Lätist) ning mainekate pressiväljaannete esindajaid (BBC, CNN, Economist, Financial Times, rääkimata Eesti, Läti ja Soome juhtivatest väljaannetest).
Organisatoorset kõrgtaset näitas ka see, et konkreetse piirkonna arutelule oli kohale tulnud ka selle piirkonna esindajad. Venemaa mitmed opositsiooniliidrid arutlesid erinevate arengustsenaariumite võimalikkuse üle pärast Vladimir Putini uuestiasumist Venemaa presidendiks, Afganistanist rääkisid lisaks erinevate Lääne mõttekodade esindajatele ka Afga-nistani endine kõrge julgeolekuametnik ning Pakistani ja India esindajad, Süüriast ja Araabia kevadest ka Türgi ja Liibüa esindajad.
Esinejatena osalesid Eesti poolt konverentsil president Toomas Hendrik Ilves, suursaadik NATO juures Jüri Luik, Riigikogu liige Sven Mikser, Eesti Panga president Ardo Hansson ja presidendi IT nõunik Sten Tamkivi.
Konverentsi avasessioon, kus osales sõnavõtuga ka Toomas Hendrik Ilves, kandiski pealkirja demokraatliku kapitalismi tulevik. Paljudele ei meeldi kapitalism, aga kõik riigid tahavad olla demokraatlikud.
Kõik seda paraku ei saavuta.
“Inimesed ei ütle, et me tahame demokraatlikku turumajandust, nad ütlevad, et me tahame võimalusi,” rääkis üks esinejatest Guy Sorman. Ta viitas, et kui kuulata inimesi Araabiamaades, siis nad ütlevad, et nad tahavad demokraatiat ja vabaturgu. Sormani sõnul on aga kriisid ja demokraatia ühes pakendis.
USA inimõigusorganisatsioon Freedom House president David Kramer tõi välja, et vaid umbes 15 protsenti maailma inimestest elab riikides, kus võib rääkida pressivabadusest. Kramer meenutas, et alates ajast, mil Freedom House hakkas riikide demokraatiat hindama, on selgelt näha demokraatia kasvu maailmas. Ta tõi näiteks, et suured muutused on toimunud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Samas on inimeste arusaamad demokraatiast väga erinevad. “Ka pilt Egiptusest ei ole veel ilus, aga ei saa öelda, et demokraatia oleks seal lootusetu,” sõnas ta.
Arutelul NATO tuleviku üle (pärast Chicago tippkohtumist, Liibüat ja Afganistani) olid esinejad mures Euroopa riikide vähese panustamise ja huvi üle NATO tegevusse ja eriti selle finantseerimisse. Kõik tahavad elada turvaliselt, kuid eeldavad, et keegi teine kusagil (USA) peab selle eest maksma.
Jüri Luik tõdes, et uute eelarve kärbete intellektuaalseks alustalaks on üsnagi ebamäärane tõdemus, et külm sõda on läbi.
Kui USA kattis tol ajal NATO kulutustest 50%, siis praegu ligi 75%. Miks nad peaksid seda tegema, investeerima USA ja Euroopa ühisesse kaitseprojekti, kui Euroopa keeldub seda tegemast? USA sõdib kallilt ja “ohutult” – ja Euroopal on tõsiseid raskusi sellise tasemega sammu pidada. Alates president Bushi ajast on otsitud Euroopast mitte kaitsealust, vaid partnerit, kes suudaks USAga võrdsel või vähemalt arvestataval alusel sõjalises vallas koostööd teha.
Eks siin ongi küsimus, kui kaua jätkub Washingtonil huvi? Nii ütles president Barack Obama oma aprillikuises kõnes Austraalia parlamendile: “Presidendina olen ma seetõttu teinud teadliku ja strateegilise otsuse – Vaikse ookeani riigina ka-vatseb USA mängida suuremat ja pikaajalist rolli selle regiooni ja tema tuleviku kujundamisel, kaitstes meie põhiväärtusi ja tehes seda meie liitlaste ja sõprade partneritena.”
Euroopa finantskriisist (aga ka majandus- ja poliitilisest kriisist) rääkides olid nii Euroopa Liidu kõrged ametnikud kui ka erinevate riikide ministrid skeptiliselt optimistlikud. Euroopa Liidus on kriisid kogu aeg olnud ja mõneti ohtlik oleks, kui äkki kriise polekski. Kriisidest tuleb aga õppida ja üritada neist välja tulla tugevamana kui enne. Eks seda tuleb teha ka ühiselt, mitte jaanalinnu kombel üleolevalt ennast isoleerides, väites, et meil siin pole häda midagi ja las nad seal vaatavad ise, kuidas hakkama saavad.
Sama kehtib ka konfliktide kohta lähinaabruses (Liibüa, Süüria, Palestiina) ja kaugemal (Iraan, Afganistan, Iraak, Pakistan, Sudaan, Somaalia). Mis saab, kui demokraatlik Lääs ei sekku või lõpetab sekkumise?
Millal on õige aeg? Mis on õiged ja tulemusrikkad stsenaariumid? Kuidas see kõik mõjutab maailma tulevikku, mille osa praeguses üleilmastumises me kõik oleme?
Kui me ei püüa leida lahendusi, siis võivad asjad minna vägagi käest ära. Olukordi analüüsida ja võimalikke strateegiaid kujundada ära kuulates võimalikult paljude osapoolte argumenteeritud seisukohti ongi sarnaste kogunemiste üks olulisemaid eesmärke. Eks sarnase tõdemusega lõppesid ka eelnevad konverentsid.
Lennart Meri konverents toimus tänavu nagu ka varasematel aastatel Radisson Blu hotellis. Konverentsi korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus ja Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Konverentsi patroon on president Toomas Hendrik Ilves. Esimene Lennart Meri mälestuskonverents toimus 2007. aasta märtsis Tallinnas. Alates 2008. aastast kannab üritus Lennart Meri konverentsi nime. President Lennart Meri suri 14. märtsil 2006. Meri oli presidendiametis aastatel 1992-2001.
Toomas Tiivel
Rootsi Eesti Päevaleht
