• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Tähelepanekuid probleemide sasipuntrast

VES by VES
19. aprill 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Elu läheb kiiresti edasi ja mõni asi jääb kahe silma vahele. Vahel on see teadlik, soov vältida probleeme. Unustuse hõlmas on palju ruumi, oleme seda konstateerinud süsteemide vahetusel.
Hiljuti kritiseeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgul Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat. Ta sõnas: „Praegu nõuab suuremat tähelepanu rahvusvähemustele inimõiguste tagamine, eriti selliste häbiväärsete näidete kontekstis, nagu krooniline kodakondsuseta isikute probleem Lätis ja Eestis“. Venemaa oskab ÜRO areenil räusata. NSVL riigijuht virutas aastakümneid tagasi isegi oma kingaga vastu lauda.

Välisminister Urmas Paeti sõnul põhineb see valedel algandmetel ja ebaobjektiivsel suhtumisel. Ta lisas: „Alates 1991. aastast on Eesti valitsuse eduka töö tulemusena vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute arv viis korda“ (Postimees 28.02.2011).
Pärast N. Liidu lagunemist kuulutas Vene Föderatsioon end selle õigusjärglaseks ja N. Liidu kodanikud välismaal said automaatselt Venemaa kodakondsuse. Ainult mitte Balti riikides, kus neist said kodakondsuseta hallipassimehed. Siin on tähelepanu väärivaks vaheks, et välisriikide kodanikke saab välja saata, hallipassimehi mitte. Nii sai neist vene ”vähemus”. Et mittekodanikud pole suvatsenud endale võtta Venemaa kodakondsust, on Venemaa enda soov jätta naaberriikidesse mõjutusvõimalus alles, mis üha kasvab. Pealegi pole täpseid andmeid selle kohta, kui palju on Eestis Venemaa kodanikke. Nii mõnelgi võib olla kaks passi.
Minu asukohamaa Taani oli ainult viis aastat Saksamaa poolt okupeeritud. Pärast okupatsiooni lõppu 1945. aastal saadeti maalt välja kõik Saksa kodanikud ja konfiskeeriti nende vara. See tabas isegi Hitleri-vastaseid sakslasi. Seda ei saa siiski täielikult võrrelda, sest Saksamaa kaotas sõja ja sellega oma õigused – sel puhul tohib maaslamajat lüüa. N. Liit tuli aga sõjast võitjana välja ja võitja staatuse säilitasid N. Liidu kodanikud Eestis ka pärast taasvabanemist.
See oli ka lihtsam, kuna Eestis on poliitilised jõud, kes toetasid vabanedes 0-kodakondsuse printsiipi, mille kohaselt N. Liidu ajal Eestisse suunatud kolonistid pidid automaatselt saama Eesti kodakondsuse, soovisid nende tunnustamist võrdväärseteks Eesti põliselanikega. Seda õnnestus küll vältida, aga selle toetajad pole kuhugi kadunud, mängivad jätkuvalt tähtsat osa Eesti poliitikas.
1994. aasta juulilepped andsid sellele hoiakule toetust, jättes Eestisse koos peredega umbes 10 000 N. Liidu sõjaväepensio-näri. Siin võiks koguni rääkida järjekordsest hääletust alistumisest, mille taga paistab silma ka USA surve. Tagantjärele tarkusena tundub, et juulilepped olid tollal parim kompromiss, mis antud hetkel oli võimalik saavutada. Algul põhjustas see tugevat kriitikat, eriti kuna osa neist ”pensionäridest” esindas suhteliselt noori indiviide, keda Venemaa võis oma huvides ära kasutada. Pealegi mõjus see okupatsiooni legaliseerimisena. Kuigi USA püüdis ajendada neid kolima Venemaale, eelistasid paljud loobuda neile hangitud elamisvõimalustest seal ja jääda Eestisse, samal ajal kritiseerides oma vabatahtlikult valitud asukohamaad diskri-mineerimises. Tänu ajafaktorile, mis on olnud armuline, on see probleem teisejärguliseks taandumas. Kui nad viimati asjatult taotlesid ka Eesti pensioni, anti nende arvuks ca. 2000. Palju oleneb sellest, kuidas nad on üles kasvatanud oma järglased. Noorte ja vanade side muutub nüüdisajal aga aina hapramaks.
Kahjuks käsitleb vene rahva enamus Eestit siiani ajutiselt kaotatud alana. Eesti allutamine oma mõjusfääri oleks ka praegu Venemaal sisepoliitliselt äärmiselt populaarne üritus, millele on raske vastaseid leida isegi selle riigi vähese toetusega liberaalse opositsiooni seas. Eestlased elavad sellises ebaturvalises kohas sõnavõttude silmakirjalikkusega. Mõningad liitlased heidavad neile ette lausa paranoilisust. Vene välispoliitika põhineb teatavasti ainult huvidel ja nullsumma mängul (üks pool võidab samapalju kui teine kaotab). Mingid väärtused on selles mängus tühi jutt.
Lugesin siin hiljuti huvitavat uudist, millele pole Eestis erilist tähelepanu osutatud. Kuus Euroopa Liidu riiki: Ungari, Tšehhi, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Rumeenia on teinud ettepaneku kuulutada Stalini kuritegude eitamine nagu holokausti puhul kuritegelikuks. Eesti pole kaasas, samuti mitte Poola. See oleks väärinud natuke arutlust.
Lõpuks vahelduseks üks veebist leitud ilmekas anekdoot sovetiaja asjaajamisest:
Nõukogude emisel oli kaks nõukogude põrsast, plaani täitmiseks pandi kirja neli nõukogude põrsast, parteikomitee pani kirja kuus nõukogude põrsast, Moskvasse teatati, et plaanid tugevalt ületatud ja Eesti nõukogude emmil kaheksa nõukogude põrsast, Moskva teatas, et kaks võtame ära ja ülejäänud jäävad plaani täitmise eest Eesti rahvale.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
17

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
31

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

28. jaanuar 2023
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?