• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Sofi Oksaneni “Puhastus” vaidluskeerises

VES by VES
22. november 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Viimasel ajal on tekkinud elav mõttevahetus Sofi Oksaneni teose ”Puhastus” üle. Selle kohta võtsid sõna Eesti Päevalehes Piret Tali (4.10.), Kaisa Kaer (7.10), Mihhail Lotman (18.10.), Tiina Kirss 20.10.), Rein Veidemann (1.11.), Rein Raud (5.11.) ja viimati Andrus Kivirähk (6.11.), kes kokkuvõtlikult imestab, et kui see raamat „eesti keeles ilmus ja kohe edetabelite tippu vuhi-ses, ei tulnud kellelgi pähe kaevelda või selles mingit ohtu näha. Vastupidi, oldi isegi meelitatud, et Soomes on kirjutatud romaan Eesti ajaloost ja et see romaan on nii lugejamenukas ning võitnud mitmeid kirjandusauhindu. Eestlasedki ostsid ja lugesid – hea meelega. Muidugi oli ka neid, kellele „Puhastus” eriti ei meeldinud, aga nii on see ju kirjandusteoste puhul ikka. (…) Aga nüüd, kui Oksaneni romaan on vallutamas tervet Euroopat ja pälvib aina uusi auhindu, on mõned inimesed millegipärast kohutavalt ärevile läinud.


„Puhastus” moonutab Eesti ajalugu ja jätab meist vale mulje!“ Ta ütleb ka: „Nii et kui Oksanen kujutabki elu Nõukogude Eestis kuidagi teisiti, kui mõni tollest ajast pärit inimene mäletab, siis on see tema loominguline õigus. Tegelikult on see isegi veider, millise kirega mõni kodanik Nõukogude aega kaitsma tõttab (…). Ning Oksanen kirjutab ju peamiselt Stalini ajast, mis oli see kõige jälgim.“
Eespool mainitud artikleid on üsna elavalt kommenteeritud. Kõige teravamalt mõistab seda teost oma kommentaarides hukka Mart Ummelas. Ta ei heida Kivirähkile midagi ette, vaid arvab, et temavanune ei saagi teisiti arvata, eriti Stalini ajast, kui ta polnud veel sündinudki. Ütleb, et Oksaneni teose kirjanduslikke väärtusi mitte pisendades peame tunnistama, et ta kirjutab ajastust ja maailmast, kus ta reaalselt pole elanud, vaid teeb seda teiste vahendusel. Probleem pole selles, kas pilt saab liiga tume või mitte, see pilt on lihtsalt mingi emotsionaalse hoiaku väljendus, mingite stereotüüpide ülessoojendamine, omamoodi kitš, millele viitab ka teose suur kommertsedu. Eriti teravalt reageerib ta Tiina Kirsi artiklile, väites, et Oksanenist on „kujunenud siinsete poolhullude äärmusrahvuslaste löögirelv euroopalike väärtuste ja demokraatia vastu ning ajend kõigi inimeste tagakiusamiseks, kes suutsid nõukogude ajal jääda normaalseteks inimesteks ega lasknud ennast vägistada, maha lasta või raamatusse kirjutada“. Tema enda väljendid on tihti ka emotsionaalsed.
Mihhail Lotman tsiteerib Jaan Kaplinskit: „Meie elu Nõukogude Liidus ei olnud õuduslugu! Muidugi oli palju hirmu-äratavaid episoode, /…/ elasime me üldiselt elu, mis oli sageli üsna huvitav ja lõbus.” Lotman lisab: „Mis aga puudutab lõbusat ja huvitavat nõukaaega, siis soovitan kõikidel nostalgitsejatel mitte ajada segamini totalitaarset režiimi ja oma noorust“. Seda iseloomustab Ummelas alatusena ja kordab, et „Oksase romaani kohal soojendavad oma käsi need, kes tunnevad, et nüüd on saabunud nende aeg kätte maksta nii selle eest, mis neile väidetavalt sattus, aga ka uute väljamõeldiste eest – et ikka püsida ühiskondliku diskussiooni apogees. Milleks on vaja noorel Lotmanil tegelda Sofi Oksaneni romaaniga?“ Ta on aga kirjandusteadlane, milleks on aga vaja tegelda sellega ühel raadiomehel? Kummaline on ka tema väide, et arvustada saab ainult seda ajastut, milles ise elatakse: „Mineviku kohal härdunult pisaraid valades või hambaid kiristades elatakse täna välja vaid oma alateadvuslikke ja sageli lihtsalt perversseid komplekse.“ Sofi Oksanen pole kunagi elanud selles ajas, mida ta käsitleb, järelikult on see puhas fiktsioon. Avo-Rein Tereping küsib „Kuidas saab nimetada ulmeks seda, mida inimene pole ise üle elanud, kuid on teiste mälestuste põhjal kirja pannud?“ Tuleb küsida: kas Stalini terrorist rääkimine on perversioon?
Paar kommenteerijat imestavad: vahest tundub, et on olemas kaks Mart Ummelast. Kui kuulata raadiost ühe Mart Ummelase saateid eesti keelest ja kirjandusest ja juhtimas saadet arvutiasjandusest või vestlemas teadlastega, või organiseerimas eesti keele uuendamist, siis on ta tark ja tubli, viisakas ja suurepärane raadioajakirjanik. Teine on Eesti Päevalehe kommentaator, kes  kasutab-harrastab upsakat, üleolevat ja kohati laussõimu stiili, just kui oleks alaväärsuskompleksi küüsi kukkunud. Eriti võikalt kõlab, et eestlane olla sallimatu ja üldse üks fašist niisugune.
Näiteks kaalub tema arvates Eesti viimase 20 aasta diskussioonis terve mõistuse üles labane antihistorism, mille põhiliseks eesmärgiks on eelmise perioodi demoniseerimise arvel esile tõsta “vabadusvõitlejaid” ja “dissidente”, aga tegelikult nende glorifitseerijaid, hoolimata sellest, et nii mõnigi noist oli ise kõrge NLKP asjapulk või lihtsalt edukas kaasajooksik. Ta kutsub üles nii Oksaneni kui teisi lõpetama meie keerulise mineviku blameerimise, sellel onaneerimise ja oma isikliku kasu tagaajamise sellega, kes suudab möödunut võimalikult mustades, vastikutes ja ühtaegu endale kasulikes värvides üle võõbata.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
20

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    23 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Kalev Vilgats: Lubaduste kaleidoskoop enne Riigikogu valimisi

5. veebruar 2023

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Kalev Vilgats: Lubaduste kaleidoskoop enne Riigikogu valimisi
  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?