Pantvangistatud eestlased pöörduvad videos Liibanoni peaministri, Saudi Araabia kuninga, Jordaania kuninga ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy poole. "Tehke kõik endast olenev, et aidata meil tagasi koju oma perede juurde nii kiiresti kui võimalik," lausuvad nad.
Samas ei olnud videos ühtegi konkreetset tingimust ega nõudmist, mille täitmisel mehed koju pääseksid.
Välisministeeriumi teatel saadeti neile link videolõigule 20. aprilli öösel.
Videolõigu järgi hinnates on kõik seitse röövitud Eesti kodanikku elus ja terved, samas ei ole teada, millal videolõik on salvestatud.
Saadetises ei ole esitatud röövitute vabastamise tingimusi, esitatud nõudmisi ega antud teada sellest, kes on röövi taga.
Kas võimalik nõudmine on poliitiline või mitte, on ministri sõnul vara hinnata. "Mispärast loetleti seal just neid riigipäid, pole teada."
Paeti sõnul jätkab kriisikomisjon koos kõigi kaasatud ametkondade ja rahvusvaheliste partneritega tööd kuni olukorra lahendamiseni. Samuti jätkub koostöö teiste Lähis-Ida piirkonna riikidega ning Euroopa Liidu ja NATO partneritega.
"Analüüsitakse nii sisu kui ka infotehnoloogilist jälge, et kuidas see video on infotehnoloogiliselt liikunud," selgitas Paet.
Videos mainitud riigid – Prantsusmaa, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania ja Saudi Araabia on lubanud Eestile abi.
ERR uudistesaade vahendas ka Venemaa infoagentuuri ITAR-TASS teadet, et kurjategijad nõuavad iga pantvangi eest 2 miljonit dollarit. Teised ITAR-TASS-i uudist seni kinnitanud pole. Samuti ei kinnita sellist infot Eesti välisministeerium.
Välispoliitika ekspert Hannes Hanso sõnul ei ole üllatav, et Liibanonis röövitutega videos Eesti poole ei pöördutud.
Hanso selgitas ETV saates "Terevisioon", et YouTube'is avaldatud videos pöörduti abi saamiseks Prantsusmaa, Liibanoni, Saudi Araabia ja Jordaania poole, kellest kahe puhul on oluline see, et nad on väga läänesõbralikud riigid.
Hanso rääkis, et Saudi Araabia on olnud aastakümneid eriti USA võtmeliitlane regioonis, samas on seal viimasel ajal tekkinud valusaid poliitilisi probleeme ning on kasvanud ka ekstremism. Jordaania on tema sõnul samuti suur USA toetaja olnud, kuid selle probleem on Iisraeli toetamine.
"Me võime ette kujutada kõiki nõudmisi, mis võivad sellelt baasilt tulla – vabastada terrorismis kahtlustatavad, poliitvangid, ja näiteks Jordaania puhul Iisraeliga suhtluse lõpetamine," selgitas ta, miks võivad antud riigid olla videos mainitud.
Prantsusmaa puhul võib eksperdi sõnul spekuleerida mitme variandi üle. "Prantsusmaa on regioonis üks olulisemaid tegijaid lääneriikidest, ta on ÜRO Julgeolekunõukogu liige, praeguse Liibüa kampaania algataja ja aktiivne toetaja ning kuni selleni välja, et Prantsusmaal keelati ära burkade kandmine avalikes kohtades. Neid konstruktsioone võib teha erinevaid," rääkis Hanso.
Hanso arvates oleks riikide nimekirjas, kelle poole röövitute videos pöörduti, pidanud olema ka Egiptus. "Aga võib-olla sellepärast jäi Egiptus välja, et selle vana valitsus, väga läänemeelne valitsus, on kukkunud ja see on asendunud ülemineku valitsusega. Aga Egiptus on väga suur USA abi saaja ja Iisraeli diplomaatiliselt tunnustaja," lisas Hanso.
See, et Eestit nimekirjas pole, ei ole aga üllatav, sest ilmselt on pantvangistajad mõistnud, et Eestil on selles regioonis kaasarääkimise võimalus minimaalne. "Olles ise olnud hästi palju rattamatkadel, ka Bekaa orus, siis olen mina alati tundnud end väga hästi. Ma tean, et ühelgi inimesel vähemalt eestlastega ei ole mingit kana kitkuda selles mõttes, et Eesti tegevus ei ole selles maailma osas vähemalt nii silmapaistev ja aktiivne, et meilt oleks midagi küsida," selgitas Hanso.
Samas lisas ekspert, et loomulikult ei saa Eesti riigi osa alahinnata, sest me osaleme Iraagi ja Afganistani missioonidel ning tegemist on ikkagi NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigiga ning röövitute puhul on tegemist lääneriigi kodanikega.
VES/ERR
