Külli Taro, avaliku halduse ekspert, TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut
Pärast taasiseseisvumist otsustas riigikogu, et aastaks 2000 peavad kõik õpilased Eestis õppima eesti keeles. Pea 30 aasta jooksul oleme hoopis üles kasvatanud mitu põlvkonda, kes koolisüsteemist ei saa piisavat riigikeele oskust, sedastab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Mõned nädalad enne Ukraina sõda kõnetasin pargis gruppi venekeelseid noori. Silma järgi nii viienda-kuuenda klassi õpilased olid koolikott seljas pärast tunde tulnud sõpradega aega veetma. Toredad ja viisakad noored olid. Aga… nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru.
Tean ju vene koolides eestikeelsele õppele ülemineku probleeme küll. Ent siiski mõjus selline vahetu kogemus šokeerivalt. Arvasin, et kui siinsamas Tallinnas elada ja õppida, siis midagi ikka külge jääb.
Üksikjuhtumist ei tohi kindlasti lausalist järeldust teha ega kõiki venekeelseid koole ühte patta panna. Üldpilt ei ole aga hea. 2019. aastal suutis eesti keele B1 tasemeeksami sooritada ainult 62,5 protsenti vene põhikoolide lõpetanutest. Riiklik siht oli 90 protsenti. B1 on tase, mis on vajalik näiteks kodakondsuseksamiks või lihtsamat sorti teenindamisega seotud tööks.
Nii juhtubki, et kõigepealt maksame riigieelarvest kinni venekeelse koolihariduse. Seejärel hakkame tasuma keeleõppe eest ja edasi vaevleme integratsioonipoliitikaga. Tekitame ise probleeme, mida hiljem lahendama tuleb hakata.
Politsei tunnistas ajakirjanduses, et neile on viimastel nädalatel laekunud venekeelse õppega koolide kohta teateid sõda pooldavate seisukohtade väljendamise, Venemaa ülistamise ja Venemaa Föderatsiooni sümboolika kasutamise kohta.
Haridus- ja teadusministeerium pidi ametlike pöördumistega mõnele venekeelsele koolile meelde tuletama, et sõjapropaganda ja vaenu õhutamine on keelatud. Et pole vastuvõetav, kui kooli seintel ripuvad kõrgete Vene riigitegelaste portreed. Adressaatide seas oli ka neid Tallinna koole, mis on riigilt saanud miljoneid eurosid, et viia ellu oma kõige pöörasemad unistused eesti keele õppe edendamiseks.
Siinseid venekeelseid koole ei peeta Ukraina põgenikele heaks lahenduseks. Aga miks peaks kohalikele õpilastele selline õpikeskkond sobima?
Riigikeele mitteoskamine pole üksnes poliitiline probleem. Selline hariduspoliitika juhib noored tupikusse. Ülikoolidest on venekeelsed õppekavad kadunud. Eesti keelt oskamata saab õppida küll inglisekeelsel õppekaval, kuid need on tasulised. Kutsekoolides saab ametit omandada ka vene keeles, kuid hiljemalt tööturule sisenedes tuleb keelebarjäär ikkagi ette.
aastal läbi viidud integratsiooni monitooring tõdes, et venekeelsete koolide õpilaste haridusootused on tagasihoidlikumad kui eestikeelsetel eakaaslastel. Kuid ootused oma tulevikuametitele sama suured. Ebakõla ootuste ja koolist saadavate eelduste vahel viib pettumuseni.
Venekeelsetesse lasteaiarühmadesse ja koolidesse astuvate laste arv väheneb. Venekeelsele koolisüsteemile on ennustatud järkjärgulist väljasuremist. Eestis enam vene koolidele õpetajaid ei koolitata. Õpetajad tulevad mh Venemaalt või käiakse pedagoogilist haridust omandamas Venemaa ülikoolides. Kas mitte see pole tõsine julgeolekurisk?
Pärast taasiseseisvumist otsustas riigikogu, et aastaks 2000 peavad kõik õpilased Eestis õppima eesti keeles. Pea 30 aasta jooksul oleme hoopis üles kasvatanud mitu põlvkonda, kes koolisüsteemist ei saa piisavat riigikeele oskust. Nad ei mõista meie isamaalisi laule, räpiriime, tüvitekste ega poliitilist debatti. Senine teadlik poliitiline tegematajätmine on nii riigile kui ka inimestele kalliks maksma läinud.
Uus riiklik siht on Eesti keele arengukavas seatud aastaks 2035, mil õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades peaks toimuma eesti keeles. Selleks tegi haridus- ja teadusministeerium eelmisel aastal tegevuskava, mida detsembris sooviti arutada valitsuskabinetis. Arutelu päevakorda ei võetud.
Ometi on valminud tegevusplaan ja eelmisel nädalal Ida-Virumaal eestikeelse hariduse toetuseks tehtud otsused üle pika aja esimesed konkreetsed sammud.
Kahju, et selle taustaks on karmid õppetunnid Putini sõjast ja Vene propagandast. Aga ehk annab see olukord meile ajaloolise võimaluse vabastada siinsed venekeelsed õpilased koolisüsteemi pantvangist, et me ise ei õõnestaks Eesti riigi julgeolekut ega noorte tulevikku. Lõpetuseks rõhutan, et ma ise pean vene keele oskust väga oluliseks.
ERR
