Riigikantselei töörühm kaardistas 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki ja hauatähist ning andis neile oma hinnangu ja soovitused. Nii nimekiri kui ka komisjoni koosseis on siiani salastatud, kuid valitsuse liikmed on viidanud võimalusele, et nimekiri võidakse avalikustada.
Alates juunist on riigikantselei juures tegutsenud monumendikomisjon, mille ülesanne on avalikus ruumis okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine.
Kuigi mitu tähelepanuväärset punamonumenti eesotsas Narva tankiga on juba teisaldatud, on salastatud koosseisuga komisjon pannud kokku salastatud nime-kirja, kus on ühtekokku 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki või hauatähist.
Riigikantselei sõnul on monumentide loetelu varustatud ka hinnangute ja soovitustega. Ka see on praegu salajane.
“See protsessi juhtimine on olnud minu meelest ebaõnnestunud. See on olnud salajane, ei vasta demokraatiamudelile, milles me siin justkui elame. Ja sellega meenutame me ausalt öeldes mõnda teist riiki, mida ma ei taha hakata nimetama,” kommenteeris Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor Krista Kodres.
Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) andis mõista, et töörühma dokumendi võiks teha avalikuks, kui valitsus on saanud sellega tutvuda.
Kunstiteadlasi teeb murelikuks riigikogule esitatud seadusemuudatus, mille vastuvõtmisel tuleb okupatsioonisümboolika avalikust ruumist eemaldada kolme kuu jooksul.
Kui seni on salajane komisjon koostanud salajase nimekirja monumentidest, siis nüüd pannakse kokku uus komisjon, mis võtab fookusesse hooned ja nendel leiduvad okupatsioonisümbolid.
“Neid tuleb vaadata igaüht eraldi. See loomulikult võtab aega. Seda ei ole võimalik teha kolm kuud salajase või mittesalajase komisjoniga. Keegi on otsustanud meie eest ära, et tuleb hakata seda pärandit lammutama, moondama. Kurb on see, et sellest ei saada aru, et see seda ajalugu ära ei võta. Küll aga võtab ära võimaluse sellest ajaloost rääkida,” rääkis Krista Kodres.
ERR
My Grateful Thank You – A Personal View