• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

VES by VES
4. veebruar 2023
A A
360
VIEWS
Jaga Facebook'is

Rea Raus, jätkusuutliku arengu ekspert

Eestis on viimastel aegadel lahti rullumas järjekordne vastasseis võimu ja vaimu, valitsuse ja rahva vahel. Nii nagu taasiseseisvumisaja eel algas meil fosforiidisõda, on nüüd sõda Nursipalu polügooni laienduse tahtjate ning Võrumaa rahva ja looduse vahel.

Fosforiidisõda oli olemuslikult lihtne – siis tahtis võõras võim lagastada meie loodust, vedada kohale suured massid võõrast rahvast ning rahvas peatas selle plaani. Nüüd tahab sama omaenda valitud võim, lihtsustatud põhjustel, mis ei arvesta Võrumaa looduse, kogukondade ja eetiliste põhimõtetega.

Lehvitades ühel päeval rohepöörde lippu, soovitakse teisel hävitada tuhandeid hektareid metsa ja looduskooslusi ning teha kümnete kilomeetrite raadiuses Võrumaal elamine ja ettevõtlus lihtsalt võimatuks. Sest nagu kohalikud juba praegu tunnetavad, käib juba praegu (olemasoleval suurpolügoonil) pidev sõjamürin/harjutamine nii kõvasti, et aknaklaasid klirisevad ning väikesed lapsed nutavad ning koerad uluvad. Seda lubatakse polügooni laiendusel 300 päeval aastas. Seda kõike õigustades vastuvaidlemist mittemõistval toonil – aga sõda ja julgeolek nõuab!

Kuid me ei ole ju sõjas? Kui me ei ole sõjas, kas peaksime selle ennetamiseks sisuliselt ise sõja maale tooma? Inimesi ruineerides, nende kodusid harjutamiseks puruks pommitades, trampides üle põliste väärtuste, tegutsedes kui kurttumm kuri võõrvõim, kelle huvidele peavad kõik vastuvaidlematult alluma? Tehes võimatuks elamise ja töötamise Võrumaal, mis moodustab suure osa Eesti maast ja kultuurist? Kui rahvale öeldakse, et Võrumaa kaitsmist peab ikka harjutama Võrumaal, kas järgmiseks tuleb suur polügoon Tallinna kesklinna?

Sest pealinn on tähtis ja tema kaitsmist saab ikka sealsamas harjutada? Kas harjutame ka muudes küsimustes kogukondadele sisse vastuvaidlematut allumist ülalt alla tulnud käskudele? Kui näiteks maailmas on nõudlust kõigi meie maavarade järgi, siis peaksime need samuti vastuvaidlematult oma maapõuest ära andma? Olgu või kogu looduse ja kogukondade hävimise hinnaga? Kas Eesti kultuuri ja maa hoidmise nimel nõuame rahvalt, et nad annaks ära Põhiseaduse, ning asendaks selle kasumit nõudvate suur-korporatsioonide huvide ning sõjamängude rahastamisega? Sellist riiki me kindlasti ei tahtnud. Sellist käekirja, sellist mõtteviisi olime sunnitud taluma aastakümneid võõrvõimu all elades.

Mäletame, kuidas kaua aastaid rääkisid Eesti valitsused, et peaksime jõudma selleni, et kulutada vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele. See oli väga raske, sest väike Eesti vajab riigieelarve prio-riteete pigem sinna, mille jaoks ikka riike luuakse – oma kodanike heaolu arenguks. Kui see 2% lõpuks saavutati, siis oli see mõnele poliitikule nagu pidupäev. Lisaks rahustati meid kogu aeg sellega, et kui asi peaks minema sõjalise konfliktini, siis tänu 2% iga-aastase “obroki” maksmisele oleme ennast tubli rahastajana tõestanud, mistõttu meid kaitseb siis ka nn NATO vihmavari.

Nüüd, ilma et Eesti ise sõ-jas oleks, räägivad sellised poliitilised huvigrupid, et sõjamasinale tuleks eraldada rohkem, vähemalt 3% SKT-st. Võrdlusena, juba pikka aega käivad vaidlused, et Eesti kõrgharidus vajaks 1% riigieelarvelist rahastust, jätkusuutlikuks toimimiseks. Seda raha me aga kuidagi ei leia. Hmm… meenub, et sõjad on seni olnud ühed suurimad hiigelkasumite tootmise võimalused. Ka Eesti meedias on avaldatud uudiseid, kuidas Ukraina sõja arvelt teenitakse miljoneid, teinekord hoopis vastaspoolele relvi müües jne. Kuskil ja kellegile on pikale-veniv sõda väga kasulik ja kannatajad on taas lihtsad inimesed. Ja looduskeskkond.

Eesti on andnud Ukrainale relvi, tehes oma laod tühjaks ning saades äraantud relvade asemele uued kohati alles mitme aasta pärast. Siin me kaitsevõime nõrgenemise üle millegipärast ei muretse. Tibatilluke ja sugugi mitte rikas Eesti on Ukrainale abi andmise osas maailmas esimesel kohal elaniku kohta, jättes võimsad suurriigid endast tükk maad tahapoole. Kas see ikka on uhke olemise ja õlalepatsutamise koht või peaksime ehk küsima – kas sealjuures on ka uhke olla, et väikesed lapsed ja puuetega inimesed ei saa rahapuudusel elupäästvat ravi? Et töötus suureneb ja ettevõtjad pankrotistuvad kõrgelekruvitud energiahindade tõttu? Kellele peame me oma rahva ja looduse hävitamise hinnaga midagi tõestama? Kas ikka on veel vähe ja millal tuleb piir ette? Kas hakkabki domineerima lõputu isuga sõjamasina söötmine tegeliku elu arvelt? Ka siis, kui me sõjas ei ole?

Piiri tõmbamise küsimus on oluline, et läbi arutada tegelikult prioriteedid ja võimalused. On ju loomulikult selge, et meie riigil peab olema kaitsevõime, meie kaitseväel peavad olema võimalused harjutada. Siin pole küsimustki ning tavaelu ja kaitsevõime vastandamine ei peaks üldse olema teema. Kuid mille arvelt ja kui palju me seda teeme? Kas rahvusvaheline koostöö ja juba olemasolevate, üsna suurte polügoonide kasutamine on millegipärast võimatuks muutunud? Kas prioriteetide seadmine toimub kinniste uste taga, käputäie poliitikute osalusel või on olulised otsused vaja siiski inimestega läbi arutada? Poliitikud pidid kunagi nagu rahva teenrid olema? Eks meile enne valimisi tuletatakse ikka meelde, et olge aktiivsed kodanikud ja osalege ühiskondlike küsimuste aruteludel ja tehke ettepanekuid jne jne. Aga kui kodanikud aktiveeruvad ja soovivad kaasa rääkida teemadel, mis väga lähedalt ja teravalt inimesi puudutavad, siis piltlikult öeldes lüüakse neile lahtise käega vastu suud? Nõudes tegelikult vaitolemist ja kuuletumist. Ettevõtluses viiks selline suhtumine üsna varsti kiirele kaadrivoolavusele ning majandusnäitajate halvenemisele. Kuidagi ei tahaks, et Eesti inimesed massiliselt Eestist lahkuma hakkaksid ja meie ettevõtlus veelgi nõrgeneks.

Eriti murettekitav on, et Nursipalu laienduse käigus rullub lahti pilt, kus meie oma valitsus eirab seadusi ja püüab kõikvõimalikke juriidilisi nõkse kasutada, et mitte järgida selgeid reegleid suurarenduste tegemisel. Pole arutatud laiema avalikkusega põhiprioriteete, pole arutatud kohalike kogukondadega, pole tehtud keskkonnamõjude uuringuid, pole võrreldud alternatiive – aga salajased hanked on juba välja kuulutatud ja töödega alustatud. Ennekuulmatu.

Riigi ühe käepikenduse, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus Nursipalu ümber on samuti tekitanud väga suurt pahameelt. Nimelt alustas RMK massiivsete metsaraietega Nursipalu ümber ning alles siis, kui kogukondade ja keskkonnainimeste protest liiga suureks läks, peatati raied (osaliselt!) tõdedes, et kuna ikka pole polügooni laiendused täpselt teada ja paigas, siis lükatakse tööd edasi. Sellega tõestas nii valitsus kui RMK, et hoolimata pidevast rohepöörde ja kliimakaitsmise jutust, ei huvita neid looduse hea käekäik, uuringud, tasaareng, vaid tegutsetakse pigem “landgrabbing” meetodil. Võtame nii palju kui võtta saab, ja kui kisa tõuseb taevani – siis tõmbame tagasi? Tekib küsimus – kas Eesti metsamajandamise süsteem, seadused ja tahe ongi selline – anarhiline? Kuidas parasjagu pähe tuleb, nii teeme? Kogukondadel, rahval aga ka loodusel sellist tahet kindlasti mitte ei ole ja ka siit joonistub välja veelahe Eesti põhiseadusliku mõtte, kogukondade ja looduse huvide ning sõja- ja kasumimajandusliku mõtte vahel.

Just kriisides tuleb meeles hoida, kes me tegelikult oleme, mis on meie endi elu mõte ja eesmärk – üksikisikuna, kogukondade ühendusena, rahvana. Kui vaenlane paneb meid lõhkuma ja lammutama oma kodusid, loodust ja neid väärtusi, mis on kajastatud Eesti Vabariigi Põhiseaduses, siis pole vaenlasel maale vaja tullagi. Ise oma kätega lõhume selle, milleks Eesti tegelikult siin emakesel Maal üldse olemas on. Õnneks on meil tõeliselt tarku ja häid inimesi palju, kes sellisele lammutustööle vastu astuvad.

Share4Send

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Riigikogu valimised võitis Reformierakond. EKRE vaidlustab riigikohtus e-hääletuse tulemused

11. märts 2023
29
President Alar Karise kõne vabariigi aastapäeval

President Alar Karise kõne vabariigi aastapäeval

5. märts 2023
26
Eesti Vabariigi 105. aastapäeva vastuvõtt Washingtonis

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva vastuvõtt Washingtonis

5. märts 2023
28
Meelespea pidupäevaks ja igaks päevaks

Meelespea pidupäevaks ja igaks päevaks

23. veebruar 2023
36
Load More
  • Digital Newspaper

    58 shares
    Share 23 Tweet 15
  • American Translator Opens Multilingual Bookstore-Cafe
    in Haapsalu

    17 shares
    Share 7 Tweet 4
Three Major Anniversaries Celebrated in Washington!

Three Major Anniversaries Celebrated in Washington!

18. märts 2023
San Francisco eestlased tähistasid EV105

San Francisco Estonians Celebrate Estonian Independence Day 105

17. märts 2023
Washingtoni Eesti Kool tähistas EV 105. sünnipäeva

Washington Estonian School Celebrates Estonia’s 105th Birthday

17. märts 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises
  • Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline
  • MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?