360 aastat tagasi Ameerikasse välja rännanud tallinlane Martin Hoffman oli USA neljakordse presidendi Franklin Delano Roosevelti esivanem, kirjutab Pekka Erelt 2. augusti Eesti Ekspressis. Kas Hoffmanis ka eesti verd voolas, seda pole kahjuks teada. Tõenäoliselt oli tegu siiski rootslase või sakslasega.
Sügisel 1629 vaimustus Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõttest panna käima kaubavahetus Ameerika ja Rootsi vahel. Kuigi kuningas ise langes kolm aastat hiljem Lützeni lahingus, elas tema idee edasi ning hilissügisel 1637 asusidki esimesed laevad Göteborgist teele. Ekspeditsiooni organiseeris admiral Clas Fleming ja seda toetas riigikantsler Axel Oxenstierna, Eestigagi seotud mõjukas mees.
Pärast mõningaid viperusi jõuti 1638. aasta märtsi lõpus Põhja-Ameerika idarannikule, Delaware’i jõe äärde. Sinna samal aastal rajatud Rootsi asunduse nimeks sai Uus-Rootsi (New Sweden). Selle esimene tugipunkt oli Rootsi kuninganna Kristiina nime kandnud Fort Kristina (tänapäeval Wilmington), millele järgnesid Uus-Göteborg, Uus-Elfsborg, UusVaasa ja Uus-Korsholm.
Uus-Rootsi laius maa-alal, mis hõlmas osa nüüdsest Delaware’i, New Jersey ja Pennsylvania osariigist. Koloonia asukateks olid rootslased, paarsada soomlast ja arvukalt hollandlasi. Samas pole võimatu, et kolonistide seas leidus ka eestlasi. Kuulus ju Eesti ala toona Rootsi kuningriigile ning arvestatav tegur oli eestlaste keeleline sarnasus soomlastega.
Eesti trummar maabub Ameerikas
Teadaolevalt esimene eestimaalane, kelle jalg Ameerika pinnale astus, oli Johan Schalbrick. Tallinnas sündinud Schalbrick oli Rootsi sõjaväe ohvitser, ametilt trummar või trompetimängija. Ta saabus Uus-Rootsisse 1654. aastal laevaga Örn (Kotkas), seljataga enam kui kolme kuu pikkune merereis.
Örn läks Göteborgist merele 2. veebruaril. Laev oli rahvast pilgeni täis ning sadakond peret jäi veel kaile maha. Tulevase kodumaa Ameerika poole asus teele umbes 300 reisijat ja 50 sõjameest. Palju koloniste pardal täpselt oli, on raske öelda, sest reisijate nimekiri pole säilinud.
Ülerahvastatud laeva tabasid ootuspäraselt haigused. Örni komandöri ja UusRootsi viimase kuberneri Johan Risinghi päevaraamatu järgi oli 10. aprillil 1654 laeval 130 haiget. Nädalapäevad hiljem oli haigete arv kasvanud juba 230ni. Surnud heideti üle parda merre. Mõned inimesed olid düsenteeriast ja palavikust nii räsitud, et kargasid ise üle parda. 350st laeval olnust suri teel sadakond.
Vaevarikas teekond lõppes 22. mail, kui Örn maabus Uus-Rootsis. Merereisi üleelanute seas oli ka eestimaalane Schalbrick. Seda kinnitab säilinud nimekiri, kus on loetletud Rootsi koloonias elanud ametnikud ja mehed.
Paar kuud pärast Örni hiivas Göteborgi sadamas 15. aprillil ankru Gyllene Haj (Kuldne hai). Laeva komandör oli Uus-Rootsi komissar Hendrick von Elswick, kes hiljem sidus oma elu Eestiga. Lisaks sõduritele oli laeva pardal osa neist, kes ei mahtunud Örnile. Ka Gyllene Haj reisijaid tabasid teel haigused. 30. juunil saabuti Porto Ricosse, kus täiendati varusid. Taas mindi merele poolteist kuud hiljem. Ent teel juhtus saatuslik äpardus: eksikombel mööduti Delaware’i lahest ja purjetati Uus-Rootsi asemel hoopis Manhattani saarel asunud Uus-Amsterdami – hiljem, aastal 1664 sai see nimeks New York. 12. Septembril 1654 maabunud Gyllene Haj arestiti hollandlaste poolt.
Paljud laeva reisijad jäidki Uus-Amsterdami elama. Von Elswick püüdis neid küll veenda ümber asuma UusRootsi kolooniasse, ent edutult. 1655. aastal saabus UusRootsi lõpp, kui hollandlased selle vallutasid. Von Elswickil polnud Ameerikas enam midagi teha ja kaks aastat hiljem pöördus ta tagasi Rootsi. 1659. aastal saabus von Elswick Eestisse: valitsus oli ta määranud Tallinnasse revidendiks.
Presidendi esiisa
Teine Eesti juurtega väljarändaja saabus Ameerikasse – Uus-Amsterdami – 1657. aastal. Tema nimi oli Martin Hoffman ja ta oli sündinud 1625. aastal Tallinnas. Martini isa Herman Hoffman pärines samuti Tallinnast ja teenis rittmeistrina Rootsi ratsaväes. 22-aastasena purjetas Martin „Soome lahest pärineva julgusega“ üle Atlandi ookeani ning temast sai algul sadulavalmistaja Uus-Amsterdamis. Nagu paljud teised osales ka Hoffman võitlustes indiaanlastega Hudsoni jõe lähistel. Hiljem aga alustas Hudsoni jõe ülemjooksul tollal riskantset äri, vedades paadiga kaupu Fort Orange’i (Albany) ja Uus-Amsterdami vahel.
Söakas Hoffman jõudis Ameerikas haljale oksale. Pärast aastapäevad kestnud esimest abielu võttis ta 1664. aastal naiseks Emmerentje DeWitte. Samal aastal vahetus ka võim: Inglismaa koloonia Uus-Inglismaa hõivas vastupanuta Uus-Amsterdami ja nimetas selle ümber New Yorgiks. Ilmselt osutas Hoffman uuele võimule olulisi teeneid, sest Inglise kuninga käsul sai ta kingituseks märkimisväärse maavalduse Albanys. Hiljem kolisid Hoffmanid Kingstonisse (tänapäeval New Yorgi osariigis), kus Martin aastal 1712 ka suri. Ta kuulus linna jõukamate ja auväärsemate kodanike hulka.
Martinil ja Emmerentjel oli viis last. Nende poja Nicolaesi lapselaps Cornelia Hoffman (1734–1780) abiellus poliitik Isaac Rooseveltiga (1726–1794). Cornelia ja Isaaci järeltulijast Franklin Delano Rooseveltist (1882–1945) sai Ameerika Ühendriikide 32. president – ta oli nende lapselapselapselaps. Niisiis oli Martin Hoffman USA ühe väljapaistvama presidendi esivanem.
Kas tema soontes võis voolata ka eesti verd? Suure tõenäosusega olid Hoffmanid siiski Eestist pärit sakslased või rootslased, ent täielikult ei saa välistada sedagi, et tegu võis olla rootsi- või saksapärast nime kandnud eestlastega.
VES