Foto: Rene Velli
Kui USA president tsiteerib oma maailma julgeolekujooni muutvas kõnes Marie Underit, Heinz Valku ja mainib meie Laulupidu, kuhu ta sooviks kord tulla, siis on tee eestlaste südametesse laialt avatud.
USA presidendi Barack Obama Tallinnas peetud kõnet on juba nimetatud kõige julgemaks ja märgilisemaks pärast külma sõda, ning president Obamat esimeseks USA presidendiks pärast Reaganit, kes sellise jahmatava otsekohesusega on rääkinud Venemaa presidendist.
3. septembri kõne Tallinnast Nordea keskusest levis live’s üle maailma, kusjuures enamus suuremaid uudisagentuure edastas kõne täispikkuses, neelates samas alla ka väga oskuslikult koostatud ülevaate Eesti ajaloost.
Nii kuulas terve maailm tähelepanelikult lugu okupatsioonist, küüditamistest, metsavendadest ja teletorni kaitsmisest, ja sellest, kuidas eestlased mitte kunagi ei jätnud jonni, et uuesti vabaks saada. Suuremat positiivset tähelepanu oma riigile on raske saada. Tsiteerides Marie Underi kunagises luuletuses esitatud ahastavat küsimust „Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd!“ vastas president Obama oma kõnes: „NATO, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikide relvajõud!“
“So if, in such a moment, you ever ask again, ‘who will come to help,’ you’ll know the answer – the NATO Alliance, including the Armed Forces of the United States of America, ‘right here, [at] present, now! We’ll be here for Estonia. We will be here for Latvia. We will be here for Lithuania. You lost your independence once before. With NATO, you will never lose it again.”
Väga tugev julgustus Balti riikidele, vast julgeim, mida siiani kuskilt saanud oleme.
President Obama kõnet Nordea kontserdisaalist saab järelvaadata ERR kodulehelt rubriigist “Obama Eestis”, sinna on koondatud kõik tema 11-tunni pikkuse visiidi üksikasjad.
Ameerika Ühendriikide presidendi visiit algas 3. septembri varahommikul, kui kell 6.20 maandus Tallinna lennuväljal legendaarne presidendi lennuk Air Force One. Obama kuulsad limusiinid olid juba ette Tallinnasse transporditud ning jõudnud juba ka Tallinna vanalinnas eelmisel nädalavahetusel proovisõitu teha. Presidendi limusiin on suur ja kogukas ning seda mõõdeti enne hoolikalt üle, kas ta ikka Riigikogu väravatest ilma külge kriimustamata sisse mahub või kuidas auto kitsastel vanalinna tänavatel manööverdada suudab.
Turvameetmed olid erakordselt kõvad, Eesti jaoks oli tegemist seni suurima julgeolekuoperatsiooniga, kus osales kolmandik Eesti politseikoosseisust pluss veel lisajõud.
Kuna politsei oli korduvalt meedia kaudu inimesi hirmutanud kesklinna keeruliste parkimisolude ja liikluspiirangutega, siis lõpptulemusena oli Tallinna kesklinn 3. septembri tööpäeva alguseks täiesti tühi. Ei tööleruttavaid inimesi, ei autosid, isegi mitte jalakäijaid. Kesklinna koolid olid sel päeval suletud ja kuuldavasti mitmed asutused samuti. Võis vast Ameerika külalistele veidi kummaline tunduda see eestipärane hommikune tipptund kummituslikult tühjas linnas.
Sündmusi kajastavatele ajakirjanikele tähendas see päev aga tundidepikkusi ootamisi turvakontrollide sabades. Kuigi olid kõik eelnevalt registreeritud, toimus mitmetasemeline turvakontroll – alguses eestlased ja siis ameeriklased metalliotsijate, skännerite ja narkokoertega. Kui tavaliselt jõuab ajakirjanik Tallinnas tähtsate välisvisiitide puhul külaliste kannul vaevata ühest kohast teise lipata, siis seekord tuli teha raske valik, mida kajastada, sest 2,5 tunnine nõutav turvakontroll enne igat sündmust tegi võimatuks üksteisele järgnevate kohtumiste kajastamise. Seetõttu oli Vaba Eesti Sõna kohal Ilvese ja Obama pressikonverentsil ja Obama kõne ajal, kuid tuli loobuda kõigest muust, kaasa arvatud nelja presidendi – Eesti, Läti, Leedu ja USA – ühisavaldusest Kadrioru Kunstimuuseumis.
Kokku oli Tallinnasse akrediteeritud ligi 300 ajakirjanikku – kolmandik kohalikke, kolmandik üle maailma ja sadakond USA ajakirjanikku, kes saatsid Obamat tema visiidil. Igal sündmusel – pool’il – oli eraldi eelregistreerimine ning lisaks tavalistele pressikaartidele oli igal üritusel veel lisaks oma kaart. Samas peab ütlema, et kõigi nende kõrgendatud turvameetmete juures oli ajakirjanikele püütud maksimaalselt vastu tulla ning häid töötingimusi luua. Oma kogemustest võin öelda, et ameeriklased on alati pressi vastu tähelepanelikud, mõistes suurepäraseslt hea kajastuse olulisust.
Terve päeva ajakava oli minutilise täpsusega paika pandud. Presidentide Ilvese ja Obama ühisel pressikonverentsil said kummagi riigi ajakirjanikud kaks küsimust esitada. ERR välistoimetuse juhi Aarne Rannamäe küsimusele NATO ja Venemaa leppe kohta jäid presidendid eriarvamusele.
“NATO ja Venemaa partnerlus ei ole enam sama. Miks hoida 1997. aasta lepingut elus? Ehk võiks anda uusi võimalusi meie regiooni ehk Eesti, Läti ja Leedu julgeolekule?”, küsis Rannamäe presidentidelt.
President Ilves soovitas lepet tähelepanelikult lugeda, sest see oli koostatud hoopis teises julgeolekusüsteemis, aastal 1997, kui Jeltsin oli president, ning oli mõeldud tollasesse aega.
“NATO-Vene lepet on rikkunud Venemaa. Meie toetame edaspidigi selle dokumendi visiooni, kuid selle sisu on dramaatiliselt palju muutunud,” vastas president Ilves.
President Obama tunnistas, et tingimused on tõesti muutunud, ning et see tuleb ka Wales’is arutusele. Kuid olulisem on, et poleks kahetimõistmist NATO 5. artikli puhul seoses kohustustega liitlaste ees.
“NATO tippkohtumise käigus saab selgeks see, et rotatsioon oleks efektiivne ja suunatud praeguste ohtude vastu, seega peab NATO vaatama üle oma kaitsevõimekuse. Ukrainas toimuv on traagiline, kuid see annab meile võimaluse vaadata värske pilguga ja mõista, mida on vaja, et meie NATO kohustused oleksid täidetud. Ja see on põhjus, miks ma olen täna Eestis,” ütles USA president Barack Obama.
Kindlasti on Eestis kindlustunne suurem ja süda rahulikum pärast president Obama kindlalt välja öeldud julgeolukulubadusi. Paigas on, kust läheb piir. Ja seda teab arvatavasti peale 3. septembrit ka Venemaa.
Ja kuna president Barack Obama tundis päeva jooksul mitmel korral huvi Eesti e-riigi vastu, sai ta lahkumiskingituseks president Ilveselt Barack Obama nime ja fotoga näidise meie ID-kaardist. Kui telepildis näete, et president Ilves annab president Obamale vahetult enne lahkumist lennuki juures ümbriku, siis just selles ümbrikus ongi Obama ID-kaart. Koos tarvitamisõpetusega.
Kärt Ulman
Tallinn