„Eestile – ja ma usun, et ka enamikule ÜRO liikmesriikidele – on ÜRO põhikirja põhimõtete järgimine elutähtis. Nende põhimõtete püsimiseks ja austamiseks peame neisse ka ise panustama – nii sõnade kui tegudega,“ rõhutas president Alar Karis kolmapäeval, 23. septembril New Yorgis maailma liidritele ÜRO Peaassambleel Eesti riigikõnet pidades.
Riigipea sõnul on ÜRO-l ja selle põhikirjal põhinev mitmepoolne maailmakord jõudnud olulisse pöördepunkti. „Rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja põhimõtete jultunud eiramine, mida võimendab karistamatuse tunne, tõrjub liiga sageli tagaplaanile õigusriigi põhimõtete järgimise ja riikide koostöö, mille eesmärk on luua paremat tulevikku. On oht, et agressioon, sõjad ja konfliktid muutuvad uueks normaalsuseks,“ hoiatas president Karis.
„Maailma raskused ja probleemid kuhjuvad meie silme all. Rahvusvahelistes suhetes valitsenud koostöövaim, mis sai alguse San Francisco konverentsil ja oli selgelt tuntav külma sõja järel, on kadumas. Selle all kannatab ka ÜRO. Et tulla toime 21. sajandi katsumustega, tuleb ÜROd põhjalikult reformida,“ rõhutas Karis.
ÜRO asjakohasuse suurimaks proovikiviks nimetas Eesti riigipea Venemaa agressiooni Ukraina vastu. „Juba üle 12 aasta – alates Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest ja Ida-Ukraina okupeerimisest 2014. aastal – on Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa Föderatsioon pidanud Euroopa südames agressioonisõda,“ sõnas president Karis. „See eirab läbinisti ÜRO põhikirja põhimõtteid: rikub riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise põhimõtet ning teise riigi vastu jõu kasutamise keeldu.“
„Venemaa tegevuse on hukka mõistnud enamik siinse assamblee liikmeid. Aga hukkamõistust üksi ei piisa,“ ütles president Karis. Tema sõnul tuleb Venemaa agressioonisõja hinda tõsta kõigi sobivate majanduslike, diplomaatiliste ja poliitiliste vahenditega, et sundida Venemaad agressiooni lõpetama ja läbirääkimislaua taha tulema. „Kutsun tungivalt oma kolleege – riigipäid ja valitsusjuhte – kasutama võimalust nõuda, et Venemaa agressiooni lõpetaks. ÜRO põhikirja põhimõtteid ei tohi jalge alla tallata. Meie ühine ülesanne on neid kaitsta.“
President Karis kutsus ÜRO liikmesriike toetama sõjakuritegude dokumenteerimist ja toimepanijate vastutusele võtmist, sealhulgas rahvusvahelise hüvitusmehhanismi loomist Ukrainale ning Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali.
President Karise sõnul vajab ÜRO 21. sajandi kriisidega toimetulekuks põhjalikku reformi. Eesti toetab ÜRO 80 süsteemiülest reformi, humanitaarabi ajakohastamist ning ÜRO Julgeolekunõukogu otsustusvõime parandamist. „Vetoõiguse kasutamine ja sellega ähvardamine mõjutavad endiselt nõukogu tegevust ning halvavad kõik selle püüdlused midagi ette võtta,“ märkis riigipea.
Kõneldes järgmise ÜRO peasekretäri valimisest, rõhutas president Karis vajadust läbipaistva, õiglase ja kaasava valikuprotsessi järele. „Sellel organisatsiooni jaoks keerulisel ajal vajame tugevat ja põhimõttekindlat juhti, kellel on laitmatu maine rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja ÜRO põhikirja põhimõtete kaitsmisel ja edendamisel. Eesti leiab samuti, et 81 aasta järel on aeg anda ÜRO juhtimine naisterahva kätte,“ sõnas riigipea.
Tehisarust kõneldes rõhutas president Karis, et selle arendamine ja kasutamine peab teenima inimeste huve ning olema turvaline ja usaldusväärne. Eesti juhib koos El Salvadoriga esimest ÜRO ülemaailmset tehisintellekti haldamise dialoogi ning jagab UNICEFiga koostöös oma haridusinnovatsiooni kogemust. „Tehisaru peaks olema õpetamise ja õppimise tugi, mitte nende asendus,“ sõnas president Karis.
VES/VPK
