10. Mail tähistas president Arnold Rüütel 95. sünnipäeva. Staažikat ja siiani tegusat riigitegelast käis sel puhul Kadriorus teiste seas õnnitlemas president Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega.
Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal. Aastatel 2001-2006 oli ta Eesti Vabariigi president.
Enne Eesti taasiseseisvumist oli ta Tartu näidissovhoosi direktor, põllumajandusakadeemia rektor, EKP keskkomitees põllumajandussekretär, ministrite nõukogu esimehe asetäitja, ENSV ülemnõukogu esimees.
Eestimeelse poliitikuna tuli avalikku ellu 1988. aastal 16. novembril ENSV ülemnõukogus vastu võetud suveräänsusdeklaratsiooni teksti ühe autorina ja selle kindlameelse kaitsjana Moskvas. Rüütli enda sõnul ähvardati teda Moskvas kümneaastase vangistuse ja viieaastase asumisele saatmisega, kui Eesti ei loobu suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest.
1991–1992 kuulus Rüütel Põhiseaduse Assambleesse, 1992. aasta presidendivalimiste esimeses voorus sai ta 42 protsenti häältest, kuid teises voorus riigikogus jäi alla Lennart Merile.
Ta valiti riigikogu liikmeks 1995. ja 1999. aastal, septembris 2001 valis valijameeste kogu ta vabariigi presidendiks.
Huvitava ajaloolise fakti kahe presidendi kohtumisest toob ära Postimees.
Eesti esimene president Konstantin Päts külastas 1939. aasta augustis, vahetult enne Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist Saaremaad. Teel Kuressaarde, kuhu teda kutsuti Kaitseliidu maleva 20. aastapäeva paraadi vastu võtma, peatus Päts Laimjala vallas, kus kohtus kohalike elanikega. Presidendile ulatas lillekimbu toona 11-aastane Arnold Rüütel, kelle sõnul valiti ta teiste laste hulgast välja, sest ta oli juba siis aktiivne poiss, kes oskas kõiki talutöid. Rüütel mäletab hästi, kuidas ta kodutalu peenardelt korjatud lilled presidendile üle andis.
“Nüüd tagantjärele mõeldes oli see tõesti erakordne, aga muidugi ei osanud ma ju siis arvata, milline saatus minule tuleb,” ütles Arnold Rüütel 84 aastat hiljem.
VES/ERR/Postimees