August ei lasknud Eestil niisama vaikselt suvest välja vajuda. Presidendiralli sai hoo sisse, vähemusvalitsus sattus surve alla, Arvo Pärt korjas Saksamaalt veel ühe väärika tunnustuse ning teatrid hakkasid lausa lavasid vahetama. Samal ajal näitasid Eesti noored sportlased, et järelkasvu pärast pole põhjust muretseda ning Toronto eestlased tõestasid, et oma rahvuse hing võib vajadusel terve linna kultuuripeoks kokku kutsuda.
Poliitika
Presidendipusle hakkas kokku saama | Augustis muutus Eesti järgmise presidendi valimine märksa konkreetsemaks. Õiguskantsler Ülle Madise seadis end ametlikult kandidaadiks ning tema kandidatuurile kogunes 75 Riigikogu liikme toetus. Samal ajal kogus hoogu Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi kandidatuur. Kuu keskel toetasid Landi Keskerakond ja Madiset Isamaa. Mõneks ajaks tundus, et sügisene presidendivalimine tuleb päris mitme kandidaadiga, kuid augusti lõpuks oli Madise selgelt favoriidiks tõusnud.
Vähemusvalitsus sattus surve alla | Reformierakonna ja Eesti 200 vähemusvalitsus sai augusti lõpus opositsioonilt korraliku surveavalduse. Isamaa, Keskerakond ja EKRE kutsusid üles valitsust tagandama ning korraldama erakorralised valimised. Sotsiaaldemokraadid üleskutsega ei ühinenud ning poliitikavaatlejad leidsid, et enne järgmise aasta korralisi valimisi pole erakorralised valimised kuigi tõenäolised. Eesti poliitiline suvi lõppes seega üsna tuttavas võtmes: kõik tahavad võimu, aga keegi ei taha seda päris endale võtta.
Inimesed ja kultuur
Arvo Pärt sai Goethe medali | 28. augustil anti Weimaris üle Saksamaa kõrge kultuuritunnustus Goethe medal, mille tänavuste laureaatide hulgas oli ka Eesti helilooja Arvo Pärt. Pärdi nimel võttis auhinna vastu tema poeg Michael Pärt. Tunnustusega tõsteti esile Pärdi loomingut ja tema panust avatud kultuuridialoogi. Eesti on väike küll, aga Pärdi muusika on ammu otsustanud sellest mitte välja teha.
Vanemuine ja Läti rahvusooper vahetasid lavad | Augusti lõpus tegid Eesti ja Läti teatrid üsna sõna-sõnalise kultuurivahetuse: Vanemuine viis oma lavastused Riiga ning Läti Rahvusooper ja -ballett tõi omad etendused Tartusse. Vanemuine esines Riias draama, tantsuteatri ja Händeli ooperiga, samal ajal kui Tartu publik sai näha Läti „Armujooki“ ja „Carmina Buranat“. Kui naaber tuleb külla, on tore; kui naaber võtab kogu lava kaasa, on juba päris kultuuridiplomaatia.
Eesti rahvaarv kukub (vaiksel) kolinal | Võrreldes 1991. aastaga on Eesti rahvaarv vähenenud 207 004 inimese võrra ehk 13 protsenti. Samal ajal on oodatav eluiga pikenenud kümne aasta võrra ning eestlaste osakaal rahvastikus kasvanud 61,6 protsendilt 68,5 protsendini. Eriti suur muutus on toimunud sündide arvus: kui 1991. aastal sündis Eestis 19 413 last, siis mullu vaid 9240.
Eesti keel sai inglise keelest sõbra | Tallinna Ülikooli keeleteadlased uurisid, kuidas inglise keel Eesti igapäevases kõnepruugis järjest rohkem kaasa lööb. Selgus, et keeled segunevad kõige sagedamini liitnimisõnades, kus eesti- ja ingliskeelsed sõnaosad omavahel kokku saavad. Eriti palju kohtab selliseid keelendeid videoblogijate kõnes. Nii võibki tänapäeva eestlase jutt kõlada kohati nagu väike keeleline smuuti – eesti keel on endiselt põhjas, aga inglise keel viskab sisse oma koostisosad.
Sport
Karmen Bruus jõudis Birminghamis finaali | Eesti kõrgushüppaja Karmen Bruus pääses Birminghamis toimunud Euroopa meistrivõistlustel lõppvõistlusele, ületades kvalifikatsioonis 1.91. See oli talle ühtlasi hooaja tippmark ning pärast mitut keerulist aastat oli tulemus eriti emotsionaalne. „Ma pole üle mitme aasta üle 90 hüpanud,“ ütles Bruus pärast võistlust.
Noored eestlased näitasid, et järelkasvuga on hästi | Eesti noorsportlased tõid augustis maailmameistrivõistlustelt mitu medalit. U20 kergejõustiku MM-il võitsid hõbeda Mia Mireia Uusorg, Henri Apri ja Sten-Erik Iir ning U19 sõudmise maailmameistriteks tulid Endrik Hansen ja Riko Raimond Kubja. Eesti Olümpiakomitee premeeris noori sportlasi ja nende treenereid kokku 21 000 euroga. Mõni neist nimedest võib mõne aasta pärast juba palju suuremates spordiuudistes kõlada.
Eestlased maailmas
Toronto sai neljaks päevaks Eesti kultuurilinnaks | 20.–23. augustini toimunud KESKFEST tõi Toronto Eesti kogukonna keskmesse muusika, koorilaulu, rahvatantsu, teatri, filmi ja arutelud. Ühel festivali suuremal sündmusel, Valguspeol, astus koos lavale umbes 300 lauljat ja 300 rahvatantsijat ning võimlejat. Festival tähistas ühtlasi Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva ning uue KESKUS International Estonian Centre’i valmimisele lähedale jõudmist. Neli päeva kestnud festival tõi kokku eestlasi nii Torontost kui ka mujalt maailmast – ja näitas, et eestlus võib vahel ühe linna päris korralikult enda alla võtta.
Uudised korjas
Kristelle Michelson
