Eesti esimese pedagoogikadoktori ja maailma tuntud pedagoogikaklassiku Hilda Taba sünnist möödus 2012. a. 7. detsembril 110 aastat, mida tähistati Eestis järjekordse konverentsiga.
Hilda Taba kolmanda mälestuskonverentsi korraldasid jätkuna kahele varasemale, mis toimusid Tartu Ülikoolis 1992 ja 2002, Eesti Koolimuusika Instituut ja Rahvusvaheline Delta Kappa Gamma Ühing Eestis koostöös Tartu ja Tallinna ülikooliga, Tallinna Tehnika-ülikooliga ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsiga. Konverentsi toetas EV Haridus- ja Teadusministeerium ning USA saatkond Tallin- nas.
Hilda Taba tööd said Eestis laiemalt tuntuks alles 1980ndate lõpus, praeguseks on mitmetes riikides taas hakatud huvi tundma tema tööde ja pedagoogiliste vaadete vastu. Küllap on tegu millegi väga väärtusliku taasavastamisega, mida on võimalik kasutada ka tänapäevaste haridusprobleemide lahendamiseks.
Kes oli Hilda Taba (1902-1967)?
Kanepi vallas Kooraste külas sündinud ja koolijuhatajast isa käe all Kooraste vallakoolis ning Võru Rahvahariduse Seltsi tütarlaste-gümnaasiumis õppinud tüdrukust sai 1921 algkooliõpetaja.
1921-1922 õppis ta Tartu Ü̈likoolis majandusteaduskonnas, 1922-1926 aga samas filosoofiateaduskonna pedagoogikaosakonnas.
1926-1927 õppis Hilda (Rockefelleri fondi – toim.) stipendiaadina USA-s Bryan Mawri naiskolledžis ja kaitses magistrikraadi; 1927-1930 jätkas ta õpinguid Columbia Ülikooli doktorantuuris ja kaitses doktorikraadi. Doktoritöö The Dynamics of Education (Hariduse dünaamika) avaldati raamatuna Londonis 1932 (kordustrükk USAs 1980).
1930 tuli Taba tagasi Eestisse lootusega saada pedagoogikaprofessori ametikoht Tartu Ülikoolis, kuid kuna seda ei juhtunud, töötas ta õpetajana Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis. 1932 pöördus ta tagasi Ameerikasse, kus töötas mitmetes koolides ja ülikoolides: 1933-1936 õpetaja ja õppekava direktorina Daltoni koolis; 1936-1938 õppejõu ja kasvatusteaduste abiprofessorina Ohio ülikoolis; 1939-1951 professorina Chicago ülikoolis; 1951-1967 professorina San Francisco ülikoolis. 1962. aastast pärineb tema elutöö “Curriculum Development: Theory and Practice” (Õppekavade arendus: teooria ja praktika).
Hilda Taba külastas Eestit 1939 ja 1966.
Hilda Taba suri 6. juulil 1967 ja on maetud San Franciscosse. Tema pärandist väärivad erilist tähelepanu sotsiaalainete õppekavade ja õpistrateegiate arendamine, ta oli ka üks esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas ja J. Piget’ teooriate tutvustajaid USA-s.
“Seitse sammu”
Hilda Taba andis väärtusliku panuse õppesisu valiku ja õpilaste mõtlemise arendamisse. Ka praegu räägime vajadusest pöörata erilist tähelepanu kriitilise mõtlemise arendamisele ning nn arusaamisega õppimise korraldamisele. Selleks on vaja organiseerida õppesisu tä-hendust omavaks tervikuks ja Hilda Taba “seitset sammu” oleks võimalik kasutada ka kaasaegses õppekava-arenduses. Ta rõhutas vaja-dust toetuda õpetamises lapse vahetule elukogemusele kui lähtealusele järk-järgulisel sotsiaalse kogemuse elementide omandamisel. Taba polnud mingi koolikauge teoreetik, tema tegevust iseloomustas pidev kontakt pedagoogidega, orienteeritus mitte ainult lapsele, vaid ka õpetajale – sellest ka tema ideede ulatuslik kasutamine õpetajakoolituses.
Käesolev konverents pakkus võimaluse kuulata kaasaegseid juhtivaid õppekavateoreetikuid ja praktikuid. Kutsutud kõnelejate hulgas olid William Pinar (University of British Columbia, Kanada), Walter Parker (University of Washington, Seattle, USA), Tero Autio (University of Tampere ja Tallinna Ülikool), Cathy Fagan (University of Glasgow). Ettekandeid tegid ka Edgar Krull ja Karmen Trasberg Tartu Ülikoolist ning Urve Läänemets Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.
Neljas töötoas arutati hariduspoliitika ja filosoofia ning paljude õppekava teooria ja praktika küsimuste üle, mis loodetavasti andsid palju mõtteainet edaspidiseks. Konverentsil osales 92 pedagoogi, neist 20 väliskülalist. Konverentsi ilmestasid noorte muusikute esinemised. On tõesti hea meel kõrgetasemelise muusikahariduse üle Eestis.
Konverents läks korda ja eriti meeldiv oli DKG Estonia kui organisatsiooni panus Hilda Taba mälestuskonverentside traditsiooni säilitamisel ja jätkamisel.
Anne-Mari Asker Badersten
Rootsi Eesti Päevaleht
