Peapiiskop Urmas Viilma peab advendikõnet. Foto: eelk.ee
Iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud laiemale avalikkusele mõeldud advendikõnes rääkis peapiiskop Urmas Viilma lisaks rändega seotud küsimustele mitmetel teistelgi aktuaalsetel teemadel.
Rahvastiku vähenemise pärast muretsedes arutas peapiiskop, kuidas kirik saaks anda panuse selle probleemi lahendamisse. Urmas Viilma lubas, et on valmis alates 2020. aastast isiklikult ristima kõik lapsed, kes sünnivad perre kolmanda ja sealt iga järgmise lapsena. “Kui see lubadus võiks julgustada kasvõi ühe pere juurdekasvule, oleksin siiralt õnnelik ja Jumalale tänulik,” tõdes Viilma.
Kõneledes hoolivast kirikust rõhutas kirikupea, et kirikus pole kordagi seatud kahtluse alla abivajaja aitamist rahvuse, usu või muude eristavate tunnuste tõttu. “Püüame aidata nende oskuste ja ressurssidega, mis meile on jõukohased,” ütles Viilma. Ta juhtis tähelepanu kiriku tööle intellektipuudega inimeste, tänavalaste, kodutute ja töötutega ja mainis oma kõnes ka kogudustes peetavaid supikööke ning rõiva- ja toiduabi jagamist vähekindlustatud peredele.
“Inimestest hoolides ja nende elu ja tervist väärtustades peame märkama ja reageerima ka igale lähisuhtevägivalla juhtumile enese ümber. Seda eriti laste ja naiste vastu suunatud vägivalla puhul,” rõhutas peapiiskop Viilma.
Ta lisas: “Igal aastal võiks jääda ellu 1000 inimest, kui kõrvalolijad oskaksid ja julgeksid osutada elementaarset esmaabi oma ligimesele. Märkamine ja vastutuse võtmine sõbra, tuttava või ka päris võõra eest aitaks vähendada alko- ja narkojoobes eluohtlikku seisundisse sattunud laste, noorte ja täiskasvanute hulka. Sama puudutab sügavas depressioonis viibijate ja enesetapule kalduvate, sageli just meesterahvaste elu tähelepanemist ja märkamist.“
Peapiiskop tõstis inimeste muredega tegelemisel eriliselt esile hingehoidjate tööd, keda kirik ise EELK Usuteaduse Instituudis koolitab, nagu ka kaplaniteenistusi kaitseväes, kaitseliidus, politsei- ja piirivalveametis ning vanglates. “Kui suudaksime koostöös riigiga ühtse kaplanisüsteemi luua ka meditsiini- ja hoolekandeasutuste tarvis, oleks paljud inimesed vähemalt keerulistel eluhetkedel õnnelikumad,” avaldas Viilma lootust.
Peapiiskop Urmas Viilma esitas oma kõnes üllatusliku fakti, et viimase 30 aasta kestel on Eestis taastatud ja taas kasutusele võetud või uuena rajatud ligi poolsada luterlikku pühakoda või muud sakraalhoonet. Seda ajal, mil Euroopas kasutuseta jäänud kirikuid müüakse. Viilma lisas täiendavalt: “Meie arvutused kinnitavad, et ainuüksi viimase viie aasta kestel on EELK kogudused ise ajaloolistesse pühakodadesse investeerinud kiriku, koguduste, välismaa sõpruskoguduste, eraannetajate ja koguduste liikmete raha ligi 10 miljonit eurot.“
Lõpmatu majanduskasvu taotlemise eetilisuses kaheldes kõneles kirikupea ka tarbimiseetikast ja keskkonnasäästlikkusest: “Väidetavalt pidavat kogu maailma lihatööstus tootma kordades enam kasvuhoonegaase kui kogu transport kokku. Kui jätkame liha söömist sama isukalt, ei ole Pariisi kliimaleppega seatud siht alandada maailma temperatuuri 1,5 C lihtsalt võimalik. Peaksime teadlikult minema üle egokeskselt mõtlemiselt ökokesksele mõtlemisele, et elada eetiliselt ja säästa keskkonda ka tulevate põlvkondade jaoks.”
Viidates viimaste nädalate sündmustele Eestis ja mujal maailmas tõdes peapiiskop, et liidrid võivad ehitada, kuid ka lõhkuda. “Sõnum võib olla hea, kuid kui seda öelda südametult, on sel vastupidine mõju. Üle piiri minna on alati lihtne, piiri pidada aga väga keeruline. Kui saavutame rahu, oskame ehitada sildu, mis ulatuvad üle piiride, tarade ja kuristike. Selliseks sillaks on armastus, mis sai ilmsiks jõuluööl Petlemmas sündinud lapses,” lõpetas peapiiskop oma selleaastase kõne.
