Vaimulikud Jaani kirikus mälestusteenistusel. Foto: ERR
Suurpõgenemise aastapäeva mälestusteenistusel 19. septembril Tallinna Jaani kirikus pidas jutluse Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder.
Meenutades neid 80 000 inimest, kes seitsmekümne viie aasta eest toimunud suurpõgenemise käigus pidid oma kodud maha jätma ja kellest ligi kümnendik teel hukkus, ütles ta, et see ei olnud kergekäeline ega mõtlematu samm: „Sellist meeleheitlikku otsust sundis langetama nõukogude okupatsiooni metsikus, mis tipnes 1941. aasta juuniküüditamisega. Minna ei tahtnud, kuid jääda ei saanud – ootama öist koputust uksele.“
Peapiiskop emeeritus tsiteeris Rootsi pääsenute meenutusi traagilisest paaditeekonnast heitlikul ulgumerel, kus lisaks olid hädaohtudeks ka allveelaevad vee all ja vaenlase lennukid pea kohal. Sel teekonnal hukkusid tuhanded lahkujad vees ja tules. Valusad hingeheitlused seisid tema sõnul siiski veel ees, kui ilmnes, et sulgunud raudne eesriie tegi kodumaale tagasipöördumise võimatuks ning rebis puruks sidemed sinna jäänud lähedastega. „Sellistel tormistel eluhetkedel saab väga selgeks inimelu haprus ja lootusetus,“ lausus ta. „Võime tunda, et isegi Jumal on meid unustanud, et Issand magab. Samas on vaid tema see ainus lootus, kellele toetuda keset kurjuse ja kaduvuse vääramatuid jõude. Kaevikutes ja merel ei olevat ateiste.“
Siinkohal tõi Andres Põder välja Piibli kirjakoha Markuse evangeeliumist, kus hirmunud jüngrid tormirajus Jeesuse poole pöörduvad. Jeesus, kelle sõna peale torm rauges, manitses mitte kaotama usku – sest just see annab jõudu säilitada oma lootust ja inimlikkust.
Andres Põderi sõnul sai põgenemise mälestuspäevast õigustatult väliseestlaste keskel üks suuremaid kiriklikke tänupühi, sest võõrsil, vastuvõtjate seas kogeti kristlikku hoolt ja armastust. See aitas vabas maailmas ka alal hoida meie riikluse järjepidevust ja võidelda Eesti iseseisvuse taastamise eest. Põder märkis, et on oluline hinnata seda, et tohime oma tänutundeid väljendada ja hukkunuid mälestada taas vaba isamaa pinnal. Ühtlasi on see aga ka üleskutseks säilitada ja elavana hoida meie rahva usku ning olla ikka ühes paadis oma Issandaga.
Oma jutluses meenutas peapiiskop emeeritus neidki enam kui 70 miljonit inimest Afganistanist, Süüriast, Somaaliast, kes rahutul maailmamerel sõja, tagakiusamise ja konflikti eest praegu pääsemist otsivad. Siinkohal ütles Põder, et hoolimata abivajajate suurest hulgast ja raskustest eristada neid majandusmigrantidest ei muutu kehtetuks Kristuse käsk kanda üksteise koormat ja armastada ligimest nagu iseennast.
Lõpetuseks tuletas Andres Põder meelde iidset mõttetera OMNIA MEA MECUM PORTO („kogu oma varandust kannan endaga kaasas“). Seda, et tõeliselt väärtuslik on inimeses endas, on tema sõnul meenutanud nii mõnigi paadipõgenik kolmveerand sajandi eest ja seda ei tohiks unustada meiegi.
Oikumeenilisel mälestusjumalateenistusel teenisid lisaks Andres Põderile Rooma-Katoliku kiriku peapiiskop Philippe Jourdan, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liidu president Erki Tamm, Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president Andres Ploompuu, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu, Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus ja Jaani koguduse abiõpetaja Eve Kruus.
Kõned pidasid Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas ja Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu aseesimees Iivi Zajedova.
Muusikaga teenisid Pille Lill, Ivo Linna, klaveril Antti Kammiste, Tallinna Poistekoor, dirigent Lydia Rahula, orelil Tomi Rahula ja organist Maris Oidekivi-Kaufmann.
Regina Hansen, EELK
avalike suhete spetsialist
www.eelk.ee
www.facebook.com/EestiKirik
