Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja une-nägudest voodipesuni…Pärnu Muuseumi uus näitus „Une hõlmas“ pajatab loo sellest, millega me tege-leme neli kuud aastast – magamisest!
Uni on nii loomulik puhkuseviis, et küsimus, miks me magame, tõstatub üliharva. Näiteks passiivsuse teooria viitab sellele, et magamine on kohandumine ellujäämi-seks, võimaldades vaikseks ja rahulikuks muutuda ajal, mil oldi kõige haavatavamad. Energiasäästu teooria väitel võimaldab magamine elusolenditel oma energia-vajadust minimeerida, kuna ainevahetus aeglustub une ajal. Taastav teooria usub, et vajame und oma keha noo-rendamiseks ja parandami-seks ning aju plastilisuse teooria osutab une rollile imikute ja laste aju arengus.
Magamise müstilist mõõ-det süvendavad unenäod – unes kogetav teine reaalsus. Pildid, mis võivad meid nii sügavalt puudutada, et tahes-tahtmata tekib küsimus: millest unes nähtu kõneleb? Kust saabuvad une sõnumid?
Näitus „Une hõlmas“ loo-dab pakkuda ses vallas mõtte- ja kõneainet. Kuidas me tähtsustame puhkust ja und? Milline on meie suhe igavese unega? Kui oluline on meie jaoks privaatsus ja magamise ruum? Kuivõrd mõjutab meie une kvaliteeti magamisase? Üheseid vastuseid pole, igaüks peab enda une näo ise kokku panema. Abiks olgu sealjuures meie esivanemate pärimus, mis tänu rahvaluulekogujatele ja – talletajatele annab võimaluse luua tänapäevalgi kontakt möödanikuga.
Näituse tekstid on koostatud Heiki Pärdi, Reet Hiiemäe, Jaan Sudaku, Kene Verniku ja Jaan Aru uurimuste põhjal.
All: Valik uneriideid. Fotod: Merje Tomson
