Eestisse plaanitakse rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustamishoidla. Selle kõige tõenäolisem asukoht on Pakri poolsaarel asuv endine Paldiski mereväe väljaõppekeskuse ala.
Keskkonnaminister Siim Kiisler (Isamaa) ütles ERRile, et praegu asub Paldiskis radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise paik ning tuumaallveelaevade õppekeskuse reaktorisektsioonid, mis on vaja lammutada ja lõppladustada.
1960. aastatel rajati Nõukogude laevastiku tuuma-allveelaevade õppekeskus, milles oli kaks tuumareaktorit. Nende töö seisatati 1989. aastal ning tuumakütus eemaldati sealt viis aastat hiljem. Endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite lammutamise eest jäi vastutus Eesti Vabariigile.
Keskkonnaminister tõi välja, et peale NSVL-i lagunemist pakkus Venemaa Eestile, et nad vastutavad ise jäätmete käitlemise ning reaktorite lammutamise eest. Seda aga tingimusel, et Vene väed jäävad 2000. aastani Eestisse. Toonane valitsus sellega nõus ei olnud ning Vene väed lahkusid Eestist koos Paldiski tuumakütusega, jättes aga radioaktiivsed jäätmed Eestisse.
Ligi 95 protsenti Eestis asuvatest radioaktiivsetest jäätmetest on ajaloolise päritoluga. Valdavalt on need pärit Paldiski tuumaobjektilt ja endisest Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast. Tänapäeval tekib Eestis radioaktiivseid jäätmeid keskmiselt 0,85 kuupmeetrit aastas.
Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed.
Samas pole Kiisleri sõnul Eestis asuvad jäätmed väga kõrgelt aktiivsed: “Eestis olevad radioaktiivsed jäätmed klassifitseeruvad madalaktiivseteks ja keskaktiivseteks ning meil pole kasutatud tuumakütust ega kõrgaktiivseid jäätmeid.”
Keskkonnaministri sõnul leiti 2015. a. läbiviidud uuringutes, et sobivaim lahendus oleks Eestisse rajada maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon.
Lõppladustuspaigas oleks jäätmete lõppladustamise ala ning töö- ja haldusala. Ladustuspaiga lõplik plaan võib varieeruda sõltuvalt jäätmete kogusest, liigist, omadustest ning asukoha omadustest.
Kiisler selgitas, et kõige suurema aktiivsusega reaktorikomponendid ja pikaajalised jäätmed tuleb lõppladustada vähemalt 30 meetri sügavusele maa alla. Nende jäätmete näol on tegu jäätmetega, mille poolestusaeg ehk radioaktiivsuse vähenemise periood on väga pikk.
Uuringud viiakse läbi aastatel 2019-2022
Kiisleri sõnul on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ajakava koostatud arvestusega, et selle rajamise tähtaeg on aasta 2040 ning reaktorisektsioonid võetakse lahti ja selle jäätmed paigutatakse lõppladustuspaika hiljemalt 2050. aastal.
Aastatel 2019-2022 tuleb läbi viia Paldiski reaktorisektsioonide lammutamiseks vajalik keskkonnamõju hindamine koos tarviklike uuringutega. Selleks on vajalik ka riiklik eriplaneering lõppladustuspaiga rajamiseks koos vajalike alusuuringutega, mille sees on ka
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Ministri sõnul selgub uuringute käigus ladustuspaiga täpne asukoht ning jäätmete ladustamise tingimused. Lisaks analüüsitakse põhjalikult ka hoidla rajamisega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke aspekte.
Ladustuspaiga projekteerimine toimub esialgse plaani järgi aastatel 2027-2037 ning rajamine aastatel 2037- 2040. Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivseid jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas, mida haldab ettevõte A.L.A.R.A. AS, ning reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna.
