Peet Areni õlimaal “Mare Leet” kuulub Eesti maaliklassika tuntuimate teoste hulka.
President Konstantin Pätsi isikliku arsti James Raukase tütar nõuab Eesti riigilt kohtu kaudu tagasi seitset kunstimuuseumis asuvat taiest, nende seas on ka kolm Konrad Mäe teost.
Mai lõpul sai Eesti Kunstimuuseum kirja Välisõigusabi Advokaadibüroolt, milles nõuti seitsme kunstiteose tagastamist nende endiste omanike pärijale, kirjutab Eesti Ekspress.
Muuseumilt tahetakse saada Peet Areni õlimaali “Mare Leet” (1934) ja joonistust “Tütarlapse portree” (1934), Konrad Mäe õlimaale “Maastik tuulikuga” (1915) ja “Veneetsia” (1921/22) ning joonistust “Marie Reisiku portree” (1916), Ado Vabbe akvarelli “Maastik” (1910ndad) ja Linda Sõbra skulptuuri “Noormehe pea” (u 1938–44).
Neist mitme puhul on tegemist tõeliste pärlitega, näiteks Mare Leedi portree on vaat et ikooniline maal, mida on palju reprodutseeritud ja näitustel eksponeeritud.
Tuntud ja näitustel eksponeeritud on ka Konrad Mäe pildid ning need pildid on ka rahaliselt hinnalised – praegusi hindu arvestades ületab tööde koguväärtus 100 000 euro piiri.
1944. a. põgenes dr. Raukas koos abikaasa, tuntud näitlejanna Mare (Leet) Raukase ja tütrega Rootsi. Dr. Raukas suri juba 1949.a., tema abikaasa aga 1997.a. Juba 90-ndate algul esitas Mare Leet taotluse kunstikogu tagasisaamiseks, aga tollaste seaduste järgi ei olnud see võimalik.
Nõukogude võimud kuulutasid endistest omanikest või üürnikest mahajäänu peremeheta varaks. Osa sellest müüdi, osa võtsid nende kodudesse asunud uued elanikud lihtsalt endale, osa kunstiteostest aga jõudis toonasesse Tallinna Riiklikku Kunstimuuseumi.
Selle järglase Eesti Kunstimuuseumi arhiivis asuvas tulmeraamatus kannab üks niisugune akt kuupäeva 17. aprill 1945. Selles seisab kirjas, et muuseum on “oma kogude täiendamiseks vastu võtnud sm. Ojamaa’lt peremeheta jäänud kunstiteosed”.
Pärijate advokaadi teatel asus sm. Ojamaa elama 1945. a. algul Raukaste korterisse Gonsiori tänaval.
Vastuvõtuaktis on kõik seitse eelmainitud kunstiteost. Kas need taiesed kuulusid varem perekond Raukasele või mitte, selle kohta andmed muuseumi tulmeraamatus puuduvad, samuti ei viita neile ükski teine muuseumis olev dokument.
Just sel põhjusel vastas Eesti Kunstimuuseum advokaadibüroo kirjale sisuliselt keeldumisega ning otsuse maalide pärinemise kohta peab nüüd tegema kohus.
VES/Eesti Ekspress
