• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Pärast kevadist pööripäeva

VES by VES
28. märts 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Pööripäev on kätte jõudnud ka Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida diktatuurides. Nende riikide ülestõusudel on nähtud sarnasust Ida-Euroopa vabanemisega. Ainuke organiseeritud poliitiline faktor Ida-Euroopas oli kompartei, kes ohverdas mõned juhtfiguurid, aga kelle esindajad säilitasid mantlit vahetades võimu, kuna nende vastased on killustatud ja omavahel tülis, nagu näiteks ka Eesti rahvuslased. Neis riikides on kindlalt organiseeritud islamism, mis samal kombel saab kinnitada kanda demonstrantide abil, kelle soovid ja ideed on väga erinevad. 

Demokraatiast on see üsna kaugel, võimule võib tulla uus diktaator. Aga loomulikult on suur vahe: Ida-Euroopa heitis endalt teise riigi ehk NSVL-i ikke, viimased ülestõusud on oma diktaatorite vastu. Jäljed hirmutavad! Demokraatiat ei saa vaadelda kui uut ülikonda, mida selga tõmmates võib välimust vahetada, sest sisemiselt jääb palju endiseks. Ei saa võrrelda tausta Euroopas ja Lähis-Idas, kuna viimases domineerib koraan, milleta ei saa teha poliitikat. Euroopas on religioon muutumas õhukeseks võõbaks. Võib ette kujutada demokraatlikke valimisi, aga nende võitja ei taha nagu varemgi võimu käest ära anda, vaid surub opositsiooni maha. Mitmed diktaatorid on just selle ”demokraatia” tulemused. See sõna ei ütle midagi, loeb selle sisu. 1917. aastal taheti Venemaal ka demokraatiat, vaat mis sellest välja tuli! Pealegi ei võitle araablased mitte alati vabaduse, võrdsuse ja vendluse, vaid tihti igapäevase töö ja elementaarse toidulaua eest.

Elan ise riigis, kus valitseb tõeline demokraatia, aga see ei tulnud üleöö. Taani sai demokraatliku põhiseaduse juba 1849, aga parlamentaarse demokraatiani jõuti alles 1901. Siin on rahval valimiste kaudu otsustav sõna ja poliitikud ei näe poliitilistes vastastes vaenlasi, vaid konkurente, kellega tuleb arvestada. Võimu vahetusel ei hakata kohe kõiki ametkohti täitma parteikaaslastega. Ministeeriumide kantslerid jäävad tavaliselt ametisse, on teeninud nii parempoolsete kui vasakpoolsete ministrite all. Ministrid on sõltuvad nende lojaalsete abiliste kogemustest. Kord oli parempoolsel peaministril paremaks käeks sotsiaaldemokraadist nõunik, kes kirjutas isegi tema kõne visandid. Siit vaadates pole Eestis veel hästi välja arenenud demokraatiat, puuduvad vajalikud eeldused ja kogemused. Tendents on kambakraatia suunas, paljude eelmise süsteemi väärnähetega.

Eesti demokraatia suurimaks puuduseks paistab olevat ka erakondade tugev ja jõuline vastandumine, mis ei anna võimalust pühenduda Eesti rahva ja riigi esindamisele.

Selle kohta ütleb Jüri Kotšinev: ”Kaasaegses poliitikas ei tööta hoobadena isiklikud ambitsioonid ega läbielamised, solvumised ja kinnisideed – töötab konsensus ning koostöö, kuna muud teed demokraatlikus riigikorralduses lihtsalt ei ole” (Eesti Ekspress 17.01.)

Nägime viimastel valimistel üksikkandidaate, kes ei ole võimelised koostööd tegema. Nende egod on nii suured, et nad ei ole valmis kompromissiks. Poliitika aga on kompromisside kunst, ehk parim poliitik on see, kes suudab sellega enda ja oma valijate huve tagada. Kui need näod Riigikogus ei meeldi, siis tuleks ise astuda neisse parteisse, mis vastavad kõige enam inimese poliitilisele vaatele ja hakata seda parteid muutma selliseks, et see meeldiks inimestele. Võib-olla on siin tegemist ajalooliste kogemustega? Pärast 1968. aastat astuti väidetavalt komparteisse, et seda inimnäolisemaks muuta, aga partei muutis sisseastujad hoopis omanäoliseks.

Tiit Kärner ütles ühes kommentaaris, et võimetusega koostööd teha meenutavad konservatiivid ja rahvuslased juba bolševike-menševike omavahelist kemplemist: kes on ikka õigem antud suuna esindaja. See küsimus peaks jääma aega, kui võit on käes. Nii aga ei jõuta selleni kunagi.

Demokraatia sees elades unustatakse selle hüved ja voorused, need on loomulikud komponendid, samas kiputakse unustama ka selle nõrgad kohad. Huvipakkuv on tõik, et demokraatlikesse riikidesse püüeldakse antidemokraatlikest maadest. Seega on demokraatias miskit, mis tõmbab. Samas need, kes pürgivad demokraatia kaudu loodud hüvede juurde ei pruugi jagada demokraatia põhimõtteid, sellega kaasnevaid kohustusi. Sellega lahjenevad tervikuna võetuna demokraatlikud arusaamad. Tulemuseks on arusaamatus, miks küll mõned asjad kiiva kipuvad minema?

Välisvaatlejate muljed Eesti demokraatiast on tihti pealiskaudsed. Suuremat tähelepanu väärivad põhjalikumalt Eesti ajalugu uurinud välisajaloolaste muljed. Nii arvab soomlame Seppo Zetterberg:

”Teil on demokraatia veel nii uus ja sellepärast teie poliitikud Toompeal ei saa veel aru, mida demokraatia tähendab. See ei ole ju totaalne vabadus, väga oluline on ka vastutus. Samuti see, et poliitikud saaksid aru: nad peavad mõtlema, et nad on Eesti rahva ja Eesti riigi esindajad, mitte (…) erakondade esindajad” (Õhtuleht 4.12.2010). 

Vello Helk

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Eesti uus valitsus võtab ilmet

Kommentaar Jüri Martinsoni artiklile

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Irja Grabbi 90
  • Välisturistid reisivad sõjahirmust hoolimata taas Eestisse
  • Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?