• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Pärast kevadist pööripäeva

VES by VES
28. märts 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Pööripäev on kätte jõudnud ka Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida diktatuurides. Nende riikide ülestõusudel on nähtud sarnasust Ida-Euroopa vabanemisega. Ainuke organiseeritud poliitiline faktor Ida-Euroopas oli kompartei, kes ohverdas mõned juhtfiguurid, aga kelle esindajad säilitasid mantlit vahetades võimu, kuna nende vastased on killustatud ja omavahel tülis, nagu näiteks ka Eesti rahvuslased. Neis riikides on kindlalt organiseeritud islamism, mis samal kombel saab kinnitada kanda demonstrantide abil, kelle soovid ja ideed on väga erinevad. 

Demokraatiast on see üsna kaugel, võimule võib tulla uus diktaator. Aga loomulikult on suur vahe: Ida-Euroopa heitis endalt teise riigi ehk NSVL-i ikke, viimased ülestõusud on oma diktaatorite vastu. Jäljed hirmutavad! Demokraatiat ei saa vaadelda kui uut ülikonda, mida selga tõmmates võib välimust vahetada, sest sisemiselt jääb palju endiseks. Ei saa võrrelda tausta Euroopas ja Lähis-Idas, kuna viimases domineerib koraan, milleta ei saa teha poliitikat. Euroopas on religioon muutumas õhukeseks võõbaks. Võib ette kujutada demokraatlikke valimisi, aga nende võitja ei taha nagu varemgi võimu käest ära anda, vaid surub opositsiooni maha. Mitmed diktaatorid on just selle ”demokraatia” tulemused. See sõna ei ütle midagi, loeb selle sisu. 1917. aastal taheti Venemaal ka demokraatiat, vaat mis sellest välja tuli! Pealegi ei võitle araablased mitte alati vabaduse, võrdsuse ja vendluse, vaid tihti igapäevase töö ja elementaarse toidulaua eest.

Elan ise riigis, kus valitseb tõeline demokraatia, aga see ei tulnud üleöö. Taani sai demokraatliku põhiseaduse juba 1849, aga parlamentaarse demokraatiani jõuti alles 1901. Siin on rahval valimiste kaudu otsustav sõna ja poliitikud ei näe poliitilistes vastastes vaenlasi, vaid konkurente, kellega tuleb arvestada. Võimu vahetusel ei hakata kohe kõiki ametkohti täitma parteikaaslastega. Ministeeriumide kantslerid jäävad tavaliselt ametisse, on teeninud nii parempoolsete kui vasakpoolsete ministrite all. Ministrid on sõltuvad nende lojaalsete abiliste kogemustest. Kord oli parempoolsel peaministril paremaks käeks sotsiaaldemokraadist nõunik, kes kirjutas isegi tema kõne visandid. Siit vaadates pole Eestis veel hästi välja arenenud demokraatiat, puuduvad vajalikud eeldused ja kogemused. Tendents on kambakraatia suunas, paljude eelmise süsteemi väärnähetega.

Eesti demokraatia suurimaks puuduseks paistab olevat ka erakondade tugev ja jõuline vastandumine, mis ei anna võimalust pühenduda Eesti rahva ja riigi esindamisele.

Selle kohta ütleb Jüri Kotšinev: ”Kaasaegses poliitikas ei tööta hoobadena isiklikud ambitsioonid ega läbielamised, solvumised ja kinnisideed – töötab konsensus ning koostöö, kuna muud teed demokraatlikus riigikorralduses lihtsalt ei ole” (Eesti Ekspress 17.01.)

Nägime viimastel valimistel üksikkandidaate, kes ei ole võimelised koostööd tegema. Nende egod on nii suured, et nad ei ole valmis kompromissiks. Poliitika aga on kompromisside kunst, ehk parim poliitik on see, kes suudab sellega enda ja oma valijate huve tagada. Kui need näod Riigikogus ei meeldi, siis tuleks ise astuda neisse parteisse, mis vastavad kõige enam inimese poliitilisele vaatele ja hakata seda parteid muutma selliseks, et see meeldiks inimestele. Võib-olla on siin tegemist ajalooliste kogemustega? Pärast 1968. aastat astuti väidetavalt komparteisse, et seda inimnäolisemaks muuta, aga partei muutis sisseastujad hoopis omanäoliseks.

Tiit Kärner ütles ühes kommentaaris, et võimetusega koostööd teha meenutavad konservatiivid ja rahvuslased juba bolševike-menševike omavahelist kemplemist: kes on ikka õigem antud suuna esindaja. See küsimus peaks jääma aega, kui võit on käes. Nii aga ei jõuta selleni kunagi.

Demokraatia sees elades unustatakse selle hüved ja voorused, need on loomulikud komponendid, samas kiputakse unustama ka selle nõrgad kohad. Huvipakkuv on tõik, et demokraatlikesse riikidesse püüeldakse antidemokraatlikest maadest. Seega on demokraatias miskit, mis tõmbab. Samas need, kes pürgivad demokraatia kaudu loodud hüvede juurde ei pruugi jagada demokraatia põhimõtteid, sellega kaasnevaid kohustusi. Sellega lahjenevad tervikuna võetuna demokraatlikud arusaamad. Tulemuseks on arusaamatus, miks küll mõned asjad kiiva kipuvad minema?

Välisvaatlejate muljed Eesti demokraatiast on tihti pealiskaudsed. Suuremat tähelepanu väärivad põhjalikumalt Eesti ajalugu uurinud välisajaloolaste muljed. Nii arvab soomlame Seppo Zetterberg:

”Teil on demokraatia veel nii uus ja sellepärast teie poliitikud Toompeal ei saa veel aru, mida demokraatia tähendab. See ei ole ju totaalne vabadus, väga oluline on ka vastutus. Samuti see, et poliitikud saaksid aru: nad peavad mõtlema, et nad on Eesti rahva ja Eesti riigi esindajad, mitte (…) erakondade esindajad” (Õhtuleht 4.12.2010). 

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
20

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    23 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Kalev Vilgats: Lubaduste kaleidoskoop enne Riigikogu valimisi

5. veebruar 2023

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Kalev Vilgats: Lubaduste kaleidoskoop enne Riigikogu valimisi
  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?